2012 Äripäeva veergudel

Tippametnike vahetus

Erkki Raasuke, endine Swedbanki tippjuht võttis märtsis vastu majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi nõuniku ametikoha. Siis ei osanud Raasuke ilmselt veel arvata, et temast saab “terminaator”, kes peab tegema suurpuhastuse maanteeametis ja Estonian Airis ning keda värisedes oodatakse ka mujale riigifirmadesse korda majja lööma.Raasukese sõnul on talle lõppevast aastast meelde jäänud selgelt liiga suur meediakajastus. “Et seda mitte veel juurde toota, siis teie loal jätaksin vastamata. Seda kõike on lihtsat liiga palju saanud,” märkis ta.

Marek Helm tahtis ainsana saada Enriko Aava lahkumise järel maksuameti uueks juhiks. Veebruaris alustaski Helm maksuametnike armee juhtimist.

Ardo Hansson alustas juunis Eesti Panga juhina. Keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik ütles siis kommentaariks: “Eesti Pank pole asutus, mida juhtida nagu sõjaväge – käsu korras hommikust õhtuni.” Pool aastat ametis olnud Hanssoni kohta sõnas Männik, et ta on keskpanga juhina vaieldamatult õigel teel. Võrreldes eelkäija Andres Lipstokiga on Hanssoni tugevus akadeemiline majandustaust ja pikk rahvusvaheline kogemus, Lipstoki tugevus oli aga parem Eesti ühiskonna tundmine, sõnas Männik.

Jan Olof Palmér võttis teatepulga üle Estonian Airi juhi kohalt novembris lahkuma sunnitud kõrgepalgaliselt Tero Taskilalt. Probleeme see samm aga kaugeltki ei lahendanud, riiklik lennufirma vajab kiiremas korras lisaraha ja toimivat ärimudelit, ettevõtet ähvardab pankrot. Novembri teises pooles teatas Estonian Air umbes poolte töötajate koondamisest ja lootusest jõuda järgmiseks suveks jooksvasse kasumisse. Detsembris otsustas valitsus, et laenab lennufirmale 8,3 miljonit eurot, tagamaks lennuühenduse Eestile olulistesse sõlmpunktidesse. Estonian Air elab päev korraga.

Ülari Alamets pani maha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhi ameti. Talle said saatuslikuks kümned EASi toetused, mis ei vastanud nõuetele, nagu kirjutas Postimees. Alguses püüdis Ala­mets EASi nõukogu esimehe Cinzia Siigi avaldatud lahkumissurvele vastu hakata, kuid muutis mingil põhjusel kiiresti meelt.

Raivo Küüt, politsei- ja piirivalveameti juht esitas novembris lahkumisavalduse, põhjuseks “Pealtnägijas” avalikustatud taatlemata kiirusemõõtjate skandaal. Küüt jääb aga ametisse uue aasta märtsini, kuna siseminister Ken-Marti Vaher ei kavatse tema avaldust valitsusele varem esitada.

Aldis Alus, Ida politseiprefekt, esitas sama skandaali tõttu samuti lahkumisavalduse. See avaldus rahuldati kiiresti. Alus aga politseist ei lahkunud, tema uueks ametikohaks sai politsei- ja piirivalveameti administratsiooni finantsbüroo juhtimisarvestuse talituse politseinõunik.

Lustireisid maksid töökoha

Maanteeamet. Märtsis avalikustasime, kuidas maanteeameti juhid on süsteemselt endale välislähetuste sildi all puhkusereise korraldanud. Maksumaksja raha laristamine oli jahmatav, näiteks Genfi autonäitusele ja suusatama sõitis kaks maanteeametnikku (kusjuures IT- ja haldusjuht, kelle töölähetus autonäitusele tundub jabur) ameti bussiga, kaasas suusavarustus, samas kui ülemused lendasid sihtkohta lennukiga. Bussi kasutati kohapeal suusamäele sõiduks.Tsäkko teatas oma tagasiastumisest Äripäeva artikli ilmumisega samal päeval.Maanteeametit hakkas Tsäkko asemel juhtima panganduse taustaga Aivo Adamson.Tsäkko ei soovinud öelda, millega ta nüüd, üheksa kuud pärast skandaali tegeleb, ja palus, et teda rahule jäetaks. Kogu skandaali pidas Tsäkko tagantjärele ajakirjaniku pahateoks ja avalikuks saanud lustireise nimetas ta riigis tavapäraseks praktikaks, mille eest vaid teda karistati, kuis jõuti.

Infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Siseministeeriumi alla kuuluva SMITi 15 töötajat külastasid Saksamaal Hannoveris toimunud tehnoloogia­messi. 20 000 eurot ja pea terve töönädal kulus kambakesi messi külastamisele ja lõbusatele tegevustele, nagu loomaaia või õllesaali väisamine. Samal ajal rääkisid siseministeeriumi juhid, et raha on vähe ja seetõttu tuleb sulgeda päästekomandosid. Messile nii arvuka SMITi delegatsiooni saatmise põhjendamisega jäid asjaosalised hätta ning SMITi juht Mari Pedak oli sunnitud esitama lahkumisavalduse.

Registrite ja infosüsteemide keskus. Juulis avalikustasime huvide konflikti, kus justiitsministeeriumi haldusalas e-teenuste eest hoolitsevaRIKi töötajad käisid tehnoloogiamessil erafirmade ­MicroLink Eesti ja Green IT kulul. Mõlemad firmad on olnud edukad RIKi hangetel ja reisisellid omakorda kuulunud hangetel otsustajate ringi.Äripäeva artikli tulemusel korraldas justiitsministeerium auditi, mille tulemusel jäid erafirmade kulul reisinud ametnikud küll ametisse, kuid täpsustus senine hankekorraldus, nii et välistatud oleks nende ametnike osalemine hankekomisjonides, kes tegelevad samas valdkonnas eraettevõtlusega.

Välisinvestorite tung Eestisse

IKEA. Rootsi mööbligigandi tulek Eestisse jõudis lähemale kui kunagi varem, kui ettevõte lubas pärast Leetu laienemist võtta sihiks Eesti.Leetu Vilniusse hakati esimest IKEA poodi ehitama kevadel.

H&M. Tänavu jõudis tuntud Rootsi rõivamüügikett Eestisse laienemiseks lepinguteni. Praeguseks on selge, et Eesti esimene H&M avatakse Tallinna südalinnas vanas Eesti Posti peahoones Viru Keskuse vastas.

Subway. Lisaks tuleb lähiajal Eestisse tuntud kiirtoidukett ning levivad kuuldused ka kuulsa kohvikuteketi Starbucks huvist Eesti turu vastu.Forbes. Eestit külastas USA meediaärimees Steve Forbes, kes on tõeline Eesti fänn ja vaimustuses meie lihtsast maksusüsteemist ning tasakaalus riigieelarvest. Ärimees külastas Eestit, kuna siin hakkas ilmuma tema asutatud ja üle maailma tuntud majandusajakiri Forbes. Forbes ilmub Eestis endiselt, kuigi juba pärast kahe esimese numbri ilmumist lahkus ametist ajakirja peatoimetaja Vallo Toomet, tuues põhjuseks probleemsed suhted Läti juhtidega ja suure tööpinge.

Atienza & Climent Group. Veebruaris alustas Eestis tootmist Hispaania ettevõtte plastitehas, kus muu hulgas hakati tootma populaarse mänguasjabrändi Hello Kitty tooteid.

Ettevõtjad laiendavad haaret

Neinar Seli. Novembris kirjutasime Eesti oma oligarhist, kes on Eesti sisepoliitikas mõjukas tegelane. Seli valiti päev hiljem Eesti Olümpiakomitee uueks presidendiks. Reformierakondlane Seli on olnud pikka aega riigifirma Tallinna Sadam nõukogu esimees ning tema olümpiakomitee presidendiks saamisel ei saa alahinnata asjaolu, et just Tallinna Sadamal on olnud oluline roll erinevate spordi alaliitude rahastamisel.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil ei õnnestunud Selit sadama nõukogust kangutada, kuid ninanipsu andis ta ärimehele sellega, et keelas oma ministeeriumile alluval Tallinna Sadamal vähemalt ajutiselt sponsorraha jagamise, nõudes sadamalt raha jagamise analüüsimist.Samuti teatas Parts, et Seli jääb vastutama vahepeal toppama jäänud uue konteineriterminali rajamise eest, sest Seli oli selle investeeringu suur toetaja ning Tallinna Sadama nõukogust lahkumine oleks tal liiga lihtne võimalus vastutusest kõrvale hoida.

Maxima. Leedu esirikastele kuuluv kauplustekett  laienes tänavu agressiivselt ja plaanis aastaga kauplustesse investeerida 30 miljonit eurot. Maxima osutus tänavu ka suurimaks töökohtade loojaks Eestis.

AS Toode. Eesti teraskatuste terviklahenduste pakkuja ostis Soome sama sektori kiiresti kasvava ehk gasellettevõtte OÜ JanLa. Ei juhtu just tihti, et eestlased ostavad Soomes ettevõtte, et oma turuosa laiendada.

Marcel Vichmann. Valitsus otsustas monopoliseerida reisijateveo raudteel. Eesti rikkamate hulka kuuluvale ettevõtjale oli otsus külm dušš, kuna aastatel 1998–2012 sai Vichmanni ettevõttele kuuluv Edelaraudtee riigilt dotatsioone kokku pea 153 miljonit eurot.Teades Vichmanni ja tema äripartneri Tiit Pruuli kuluaaritöö võimeid, on järgmisel aastal huvitav jälgida, kuidas Vichmann valitsuse otsusele reageerib.

Heiti Hääl. Alexela kontserni suuromanik ostis Veolia jäätmekäitlusäri Eestis ja Leedus. Pika ninaga jäi üheks tõenäoliseks ostjaks peetud Eesti Energia. Tehingu hind oli alla 25 miljoni euro. Arvatakse, et Hääl võib selles tehingus olla vaid tegelikke ostjaid varjav isik.

Nikolai Ossipenko. Ida-Virumaa kommunaaläri valitseja sai augustis ka Tallinnas jala ukse vahele, kui temaga seotud ettevõte Ekovir võidutses pealinna prügiveo hankel.Umbes kolm kuud hiljem näitas Ossipenko end pealinnas uuesti. Tema lähikondlaste ettevõte ostis nimelt novembris Eesti suuruselt kolmanda prügivedaja Adelan Prügiveod. Nii tõusis Ossipenko Tallinna prügiveos troonile.

Nordecon, NCC Ehitus, Astlanda Ehitus ja Oma Ehitaja. Neli suurt ehitusfirmat asus võitlusse levinud hanketingimuse vastu, mis paneb ehitusprojekti kvaliteedist tulenevad riskid ja lisakulud ainult ehitaja kanda.Ehitusfirmade aktsioon kandis pärast Äripäeva artiklit kiiresti vilja ja vähemalt konkreetse Viimsi valla korraldatud hanke puhul läks vaidlusalune hanketingimus muutmisele ehitajate kasuks. Tegemist oli olulise pretsedendiga ka edasiste ehitushangete praktikas.

Reformierakonna langus: valetamine maksis rahva toetuse

Varjatud rahastamise skandaal. Algas mais ja saatis Reformierakonda kogu edasise aasta jooksul.Silver Meikar avaldas Postimehes artikli, kus tunnistas erakonnale teadmata päritolu raha annetamist ja avas skeemi toimimise mehhanismi. Skandaali peakangelasteks said justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu liige Kalev Lillo.Kristen Michal astus ametist tagasi alles detsembris, kuid ka siis ei tunnistanud ta mingit süüd. Valetamine ja ülbus on olnud ka teiste reformierakondlaste stiil selles skandaalis. Rahvas tuli tänavatele, et avaldada meelt valeliku poliitika suhtes. Tuntud ühiskonnategelased koostasid kodanikualgatusliku pöördumise “Harta 12”.Siiani ei tea me, kuidas Meikari avalikustatud Reformierakonna varjatud rahastamine täpselt toimus ja kelle raha parteisõdurid erakonna kassasse tassisid. Reformierakonna toetus on aga viimaste aastate madalaim – detsembris 22%. Partei langes populaarsuselt kolmandaks sotside ja Keskerakonna järel.

Fidenter. Alates maikuust oleme avaldanud hulga artikleid Reformierakonna propagandaväljaandeid kirjastanud ettevõttest Fidenter, mille omanik oli salapärane Šveitsi privaatpanga Julius Baeri konto. Tähelepanu äratas konto veider saksa ja inglise keelest kokku miksitud nimetus “BANK JULIUS BAER & CO, ESTLAND MAIN ACCOUNT”.Reformierakonda häiris teema sedavõrd, et partei kaebas Äripäeva kohtusse mõningate sõnastusvigade pärast, ja saavutas ka osaliselt oma hagi rahuldamise, kuid sisulisi vastuseid ei ole erakond oma pangakonto taha varjunud koostööpartneri kohta andnud.Pangakonto taga on väitnud end olevat erakonna palgal olev Remo Tiigirand, kel aga ei saa avalike andmete põhjal mitte kuidagi olla piisavalt vara, et pääseda privaatpanga kliendiks, mis eeldab vähemalt miljoni euro paigutamist panga kaudu.Alles hiljuti ilmus tuttav kakskeelse nimega Julius Baeri pangakonto välja Pro Kapitali aktsionäride nimekirjas. Tiigirand seda asjaolu ei selgitanud.

Autorollo skandaal. Algas novembris Äripäeva mitmest kaaneloost. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, tema abikaasa, Reformierakonna tipp-poliitiku Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode vastu on esitatud poole miljoni eurone hagi seoses ministri isale Väino Pentusele kuulunud pankrotis veofirmaga Autorollo.Autorollo on väidetavalt varast tühjaks tehtud ja seda eelkõige kahel viisil. Esiteks, autopark viidi esmalt tütarfirmasse ja seejärel müüdi osa masinatest teadmata ostjale. Teiseks vormistati kaks sularaha laenulepingut, millest vähemalt üks võib olemasoleva info põhjal olla võltsitud. Tegemist võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega.Minister väitis oma esimeses intervjuus Äripäevale, et tal puudub igasugune seos Autorolloga ja et advokaat Siim Roodega pole ta Autorollo teemal eraldi suhelnud. Ometi avaldas Äripäev hiljem kirjavahetused, kust ilmneb, et Roode, mõlemad Rosimannused ja Autorollo toonased töötajad olid omavahel kirjavahetuses. Roode tingimus oli, et kirjavahetusse peavad olema kaasatud ka Rosimannused, kes omakorda jagasid ka korraldusi Autorollo töötajatele.Autorollo suurim võlausaldaja oli riiklik sihtasutus KredEx, kes sai oma laenukäendusest kahju umbes 300 000 eurot. Eesti Ekspress kirjutas ­eile, et Autorollost võeti nelja aasta jooksul välja 17 miljonit krooni sularaha. See on üle 11 600 krooni päevas. Sarnaselt Kristen Michali skandaaliga kinnitas peaminister Andrus Ansip, et tema usaldab endiselt keskkonnaministri portfelli Keit Pentus-Rosimannuse kätte.

Ka eestlased streigivad

Õpetajad streikisid märtsis. Äripäev avaldas enne streiki arvamust, et õpetaja keskmine brutopalk peab tõusma 1000 eurole kuus.Aasta teises pooles hakkasid streikima ka arstid. Kui õpetajaid toetas rahvas pea jäägitult, siis Eesti mõistes üsna heldelt tasustatud arstid jäid oma nõudmiste põhjendamisega pisut hätta.Õpetajate miinimumpalk tõuseb streigi tulemusel uuest aastast umbes 15 protsenti ehk 700 euroni, kuid mitmed sisulised probleemid ootavad endiselt lahendamist. Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnum on olnud, et kui vähem inimesi teeb ära sama töö, siis on võimalik nende palka tõsta.

Arstid leidsid streikides küll ühiskonnas vähem toetust kui õpetajad, kuid tulemus oli streikijatele mitmekülgsem. Arst-residentidele hakatakse palka maksma täistööaja eest, väheneb arstide ja õdede koormus ning uuel aastal tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.

Tarbijatel hambad ristis

Elektrituru avanemine. Mais avaldasime ettevõtjale selleks puhuks 11 soovitust. Sügisel puhkes eratarbijate hulgas paanika, mis ummistas Eesti Energia kontorid. Kuigi ärikliente silmanähtav paanika ei tabanud, teeb ees ootav hinnatõus muret kõigile suurematele elektritarbijatele.Oktoobris kirjutasime, et elektri ja elektritarbimisega seotud kulude kasv viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtjate taskust Äripäeva hinnangul täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot.Eesti Energia on seni erakliendilepinguid sõlminud üle 335 000, ärikliendilepinguid üle 20 700. “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on sarnaselt eraklientidega eelistanud fikseeritud hinda, ent erinevalt eraklientidest on muutuva paketi osakaal suurem,” märkis Eesti Energia pressiesindaja.

Kütuse kõrge hind. Nestes maksis bensiin 95E liiter tänavu jaanuaris 1,314 eurot. 18. detsembril maksis sama bensiin Neste automaattanklas 1,274 eurot liiter. USA Energiaassotsatsiooni (EIA) prognoosi arvestades on bensiiniliitri hind uuel aastal mõne sendi võrra praegusest madalam. Olulist leevendust kütuse hinnale seega loota pole.

Elektriautod. Märtsis ostis valitsus saaste­kvoodi eest Mitsubishi Corporationsilt enam kui tuhat elektriautot ja elektri­autode laadimistaristu rajamise. Osa elektriautosid anti demonstratiivselt sotsiaaltöötajate kasutada.Meie kliimas ja teeoludes on elektriautode projekt saanud palju kriitikat, seda enam, et autod saabusid enne laadimistaristut. Mida külmemaks lähevad ilmad, seda sagedamini ilmub ajakirjandusse teateid elektriautode probleemidest.

Investoritel helgem aasta

Tallink. Tallinna börsil toimus detsembris aasta tehing, kui omanikku vahetas ligi 16% Tallink Grupi aktsiatest, tehingu maht ulatus 117 miljoni euroni. Aktsiate ostja oli salapärane ettevõte Baltic Cruises Holding.Baltic Cruises on tõenäoliselt arvestanud, et tal tuleb oma osaluse märkimisväärseks suurendamiseks maksta tulevikus vähemalt sama suurt hinda kui detsembri keskel. Kuna see ostuhind oli praegusest aktsia turuhinnast umbes 30% kõrgemal ning ­oodata on ka ettevõtte esimest dividendimakset kevadel, tõuseb Tallinki aktsia hind suure tõenäosusega ka uuel aastal.

Gild. Gild Arbitrage’i fondiosaku puhasväärtus kukkus 0 euroni. Gild Partners on vaikselt hääbunud – endine lugupeetud investeerimispank on muutunud tegevusetuks kehaks, mille peavad finišisse tüürima Rain Tamm, Tõnno Vähk ja Tõnis Haavel.Fondivalitseja Tõnu Peki sõnul tegeleb Gild Arbitrage’i panditud varade müügiga tagatisagent, kes seni tema teada ühtegi vara müünud ei ole. “Fondivalitseja on kutsunud kokku osakuomanike koosoleku, et formaalselt otsustada, kas fond likvideerida. Likvideerimise otsustamine on vaid osakuomanike teha, kuigi praegu on fondil kohustusi rohkem kui varade hinnnangulist väärtust,” sõnas Pekk.

LHV ja Arco Vara. LHV pensionifondid ostsid juunis ligi 300 000 euro eest Arco Vara aktsiaid, jahmatades selle otsusega kliente. Vaid paar päeva hiljem kirjutas Äripäev investori rubriigis, et Arco Vara aktsia on alates börsile tulekust 96% langenud.Aasta lõpus pidi LHV aru andma olukorrast, kus lühikese aja jooksul soetasid LHV pensionifondid Arco Vara aktsiaid ning pank võttis omakorda üle Arco Vara suuromanike pangalaenud. Võimalikku huvide konflikti asus Äripäeva artikli peale uurima ka finantsinspektsioon.Kui Arco Vara peaks pankrotistuma, kaotaks LHV pensionifond vaid 0,2% varadest. Küll aga mõjutaks Arco Vara pankrot LHV suuromanike käekäiku, sest panga üle võetud Arco Vara suuromanike laenud on tagatud Arco Vara aktsiatega.Arco Varas vahetus lõppeval aastal ka juht. Lembit Tampere asemel asus kinnisvarafirmat juhtima kriminaalkorras karistatud Tarmo Sild. See otsus ärritas nii börsi kui ka finantsinspektsiooni ja praegu analüüsitakse, kas tuleks seadusi karmistada, et kriminaalkorras karistatud inimeste saamine börsifirma juhiks välistada.

Pro Kapital. 11 aastat Talllina börsilt eemal olnud kinnisvaraarendaja soovis korraldada teise tulemise börsile ehk aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO). Paraku põrus emissioon vähese nõudluse tõttu. Pro Kapital ei jätnud jonni ja tuli novembris siiski börsile, seda ilma IPOta ja lisanimekirjas.Kuna Pro Kapital Grupi aktsiatega kaupleb praegu vana sõpruskond ning kauplemisaktiivsus on väga väike, on praegustel suuromanikel võimalik aktsia hind soovitud tasemel hoida. Võib arvata, et kui kinnisvaraarendaja soovib ikkagi uuel aastal IPOga oma projektidesse raha kaasata, tuleb tal aktsiaid müüa praegusest hinnast soodsamalt.

Sven Lennart Alpstal. Tallinna börs sai sel aastal uue esiinvestori, Saaremaal luksusjahte tootva ettevõtja, kes on kohalikule aktsiaturule paigutanud üle 5 miljoni euro, kusjuures seda vähem kui aasta jooksul. Suurem osa Alpstali investeeringutest on Tallinkis ja Nordeconis.

Reastasime edukamad

Molycorp Silmet AS. Novembris ilmus Eesti edukamate ettevõtete pingerida, kus võidutsesid tööstusettevõtted. Esikoha napsas seekord keemiatööstus. Silmeti omanikfirma Molycorp juht Mark A. Smith pidi 12. detsembril külastama ka Silmetit, kuid teatas päev varem, et astub ametist tagasi, ja seetõttu jäi ka Eestis käik ära.

EMT. TOP 100 ajaloo põhjal tunnistas Äripäev Eesti läbi aegade edukaimaks ettevõtteks telekomifirma EMT.

Toomas Annus võitis veebruaris ilmunud Äripäeva dividendide TOPi, kuna võttis 2010. aastal välja 5,3 miljonit eurot dividende.

AS Tarcona. Märtsis avaldasime parimad palgamaksjad, edetabeli tipus oli naftasaaduste logistikateenust pakkuv ettevõte, kus keskmine töötasu  oli 2010. aastal töötaja kohta 4079 eurot.

Ericsson Eesti. Telekommunikatsiooniettevõte jõudis mullu rekordilise 1,24 miljardi euro suuruse müügituluni ja möödus käibe poolest nii Eesti Energiast kui ka Tallink Grupist. Ericsson Eestist suuremat käivet näitas Eestis vaid salapärane naftatoodete ja kemikaalidega kaupleja Baltic International Trading OÜ, kelle taga on arvatavasti Venemaa investorid.

Hillar Teder. Septembris ilmus iga-aastane Äripäeva Rikaste TOP 500, mille võitis taas Ukrainas kaubanduskeskusi arendav ettevõtja. Esirikkaks muutis Tederi tema vahepeal peidus olnud osalus Venemaa kaubandusketis O’Key, mis on noteeritud Londoni börsil. Hillar Tederi tegemised Ukrainas pole aga sugugi meelakkumine. Oma Ukraina äriga börsile pürgiv Teder seisab seal silmitsi vaenulike ülevõtjate ja pahaste võlausaldajatega, kes on lausa tänavale piketeerima tulnud. Probleemide tõttu on ka börsile tulek edasi lükkunud.

Välismaalt head sõnumid

Euro äkksurm kavast maas. Euroopa liidrite viimatised uusaastakõned olid täis hoiatusi, et üle jõu elamise ajad on ümber. Öeldi, et ühisraha eeldab püsimiseks senisest tihedamat koostööd. Euroalal lõpeb aasta optimistliku noodiga – jutud euro äkksurmast on kadunud, tehtud on olulisi reforme euroala juhtimises ning pandud nurgakivi pangandusliidule.

Kreeka. Mais kirjutasime, et Kreeka lahkumine eurotsoonist on reaalne, ja analüüsisime selle võimalikku mõju Eestile. Aasta lõpuks on Kreeka saanud kätte pikalt viibinud laenuosa ning uuendatud majandusprogrammi. Riigi uue valitsuse tegutsemine on pälvinud kiitust, kuid riigi majandus on sügavas depressioonis. Vihjamisi antakse mõista, et osa Kreeka võlakoormast võidakse maha kanda.

Euroopa stabiilsusmehhanism. Riigikohus otsustas juulis, et ESMi asutamisleping pole põhiseadusega vastuolus, ning andis Eestile rohelise tule uue kriisifondiga liitumiseks. Oktoobris käivitunud ESMi esimeseks kliendiks said Hispaania pangad, mille rekapitaliseerimiseks annab ESM laenu 40 miljardit eurot.

Venemaa WTOs. Augustis sai Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Sellega muutub kaubavahetus Venemaaga avatumaks, paremini prognoositavaks ja stabiilsemaks, ütles WTO peadirektor. Eestit on huvitanud, et kaoks Venemaa kehtestatud elusloomade sisseveo keeld ­Euroopa Liidu riikidest.

Kütuseäri korrastus – 92 lisamiljonit

91,6 miljoni euro võrra rohkem käibemaksu deklareerisid vedelkütust käitlevad ettevõtted 2011. aasta juuni algusest tänavu mai lõpuni võrreldes sama ajaga aasta varem. Kõiki ootusi ületanud summa on tingitud kütusemüüjatele mullu suvel kehtestatud tagatistest, mis takistavad vohanud maksupettusi.Seoses ulatusliku maksupettusega kütuseäris vahistati sügisel skeemimeister Marko Kalev, kellega seotud hämarast kütuseärist kirjutasime juba eelmisel aastal. Nurgatagune kütuseäri, mille süda oli Ida-Virumaal Soldinas, osutus suurpettuseks.Kalev on skandaalse Q Vara asutaja Jürgen Järviku ja supermodell Carmen Kassi äripartner. Järvik on Äripäeva andmetel seotud ka vahistamisteni jõudnud kütuseäriga.

Maksuvõlglasi ähvardab ärikeeld

Ettevõtjad toetavad rahandusminister Jürgen Ligi ideed karistada pahatahtlikke maksuvõlglasi ärikeeluga. Ka maksuamet on kahe käega poolt, et süsteemselt tegutsevaid maksuvõlglasi, kes jätavad endast maha riburada võlgades firmasid, peaks saama ärikeeluga karistada.Justiitsministeerium alustab esimeses kvartalis ettevõtlus- ja maksuekspertidega konsultatsioone, et leida selleks parim lahendus.

Minister lubas mütsi ära  süüa

Majandusminister Juhan Parts lubas oma mütsi ära süüa, kui kuulis Äripäevalt, et riiklikult olulise Väo maanteetranspordi liiklussõlme ehitusprojekti rahastab kütusefirma Olerex, kelle tankla kerkib otse keset ristmikku.Parts ei suutnud uskuda, et üks erafirma mitu miljonit ­eurot riiklikule teeprojektile kulutab. Olerexi jaoks on aga mängus ülimagus tanklakoht.Vaatamata ekspertide kriitikale, et sõlme lahendus on ohtlik, on siiani töös projekt, kus ligipääs magusale tanklakinnistule toimub otse ristmikult. Äripäeva andmetel pole aga minister Parts oma lubadust täitnud.

Üllatav haamrilöök

Kauaoodatud maadevahetuse protsessi esimese astme kohtuotsus jahmatas avalikkust. Kohtualused eesotsas endise kõrge poliitiku Villu Reiljani ja ärimees Toomas Annusega mõisteti õigeks.Prokuratuur sai häbistatud, kuna olulised tõendid, mille uurijad olid kogunud, osutusid kasutuskõlbmatuks.Prokuratuur aga sellega ei leppinud ja vaidlus jätkub Tallinna ringkonnakohtus.

Maksuametiga tasub vaielda

Maksuamet kaotab keskmiselt iga kolmanda kohtuvaidluse.  Viimastel aastatel on maksuotsuseid tühistatud rahaliselt oluliselt suurema summa eest, kui jõusse jäetud. Ettevõtjatel tasub võidelda, kui nad leiavad, et maksuotsus on ebaõiglane.

President ja Twitter

President Toomas Hendrik Ilves jättis end juunis Twitteri ajalukku, kui vihastas nobelisti Paul Krugmani Eestit kritiseerinud sõnavõtu peale sedavõrd, et paiskas eetrisse sõnad “just, s***ugem idaeurooplastele”.Kiiresti tekkis kaks leeri, osa toetas Ilvest ja osa Krugmani. Oleks vaid Ilves sama jõuliselt ja kiiresti reageerinud Reformierakonna valetamis- ja rahastamis­skandaalile. Nüüd on tal Twitteris 9587 jälgijat, enne vaidlust oli neid veidi üle 3000.

Keskerakond pääses kergelt: nadi seadus päästis Tuiksoo ja Toobali

Ester Tuiksoo ja Priit Toobal said jaanuaris kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises seoses Keskerakonna rahastamisega. Keskerakonna kontoris tehti ka läbiotsimine.Edgar Savisaare juhitav partei pääses suuremast kahjust, kuna prokuratuur lõpetas mais kriminaalasja – mõjuvõimuga kauplemisega seotud seadus osutus hambutuks.Jaanuaris algas ka Rummu kirjade skandaal ehk lugu sellest, kuidas sotsiaaldemokraadi Hannes Rummu e-kirjad sattusid keskerakondlase Priit Toobali kätte.  Kirjad leiti Keskerakonna kontori läbiotsimise käigus.See juhtum tekitas arutelu, kas ajakirjanikud tohivad kasutada varastatud infot. Debatti sekkus ka president Toomas Hendrik Ilves.

IRLi skeemimeister luubi all

Kahtlustuse kelmusskeemi organiseerimises sai endine EASi nõukogu liige, IRLi kuuluv Anti Tammeoks.Tammeoksa üheks suuremaks skeemiks nimetavad jäätmeäri telgitaguseid tundvad inimesed tema loodud taaskasutusorganisatsioone – MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit ja MTÜ Elektroonikaromu – ning mitmeid teiste inimeste nimel olevaid firmasid, mida Tammeoks väidetavalt raha liigutamiseks kasutab.Tammeoksa head tuttavad on Autorollo skandaali võtmetegijad Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode. Perekond Rosimannusel ja Tammeoksal aitavad sel aastal puhkenud skandaalides juriidiliselt korrektseid lahendusi leida advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcous advokaadid. Tammeoksa kriminaalasjas käib praegu kohtueelne uurimine. Ka Autorollos toimunu selgitamiseks algatati kevadel kriminaalasi, mille raames uuritakse ka novembris ja detsembris avalikuks saanud infot.

Seadusemuudatus õhus

Aprillis kirjutasime absurdsest olukorrast apteekide asutamisõiguste loosimisel. Võiduvõimaluse suurendamiseks asutavad juhtivad apteegiketid sadu riiulifirmasid, millega loosimises osaleda. Kurioosne olukord on tingitud apteegipiirangust, mis ei luba Eestis vabalt ­uusi apteeke avada.Õiguskantsler Indrek Teder on apteegipiirangu suhtes kriitiline ning lõpuks nõustus temaga ka riigikogu. Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tellida raporti, et hinnata apteekide asutamispiirangu kaotamise mõju. Raport valmib uue aasta alguses ning võib viia piirangu kaotamiseni.

Jahmatav nõue

Novembris avalikustasime, et offshore-piirkonnana tuntud Mani saarel on iirlased esitanud ligi 27 miljoni eurose hagi Eesti prominentsete tippjuhtide ja ettevõtjate vastu.Erakordselt mahuka vaidluse tõi kaasa ebaõnnestunud kinnisvaraäri. Londoni börsi alternatiivturul noteeritud ja eestlaste asutatud kinnisvarafirma Metro Baltic Horizons on läinud iirlaste kontrolli alla ning nemad näevad ettevõtte endistel juhtidel süüd investorite huvide kahjustamises. Hagi on teiste hulgas esitatud Horizonsi juhtimisega seotud olnud Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Oki, panganduse tippjuhi kogemusega Kristel Meo­se ja kinnisvaraettevõtja Mart Habakuke vastu. Ees ootab pikk ja kulukas kohtuvaidlus Mani kohtus.

Vildakas hange

Riigi Infokommunikatsiooni SA (RIKS) korraldatud kuue linnamaasturi liisimise hange oli peente detailide abiga suunatud vaid ühele autole – Nissanile, mida pakkus hankel Fakto Auto.Pärast Äripäeva artikli ilmumist algatas rahandusministeerium maasturihanke uurimiseks väärteomenetluse, et välja selgitada, kas hanke tingimused andsid Nissanile eelise.Ministeerium on otsuse teinud ja avalikustab selle arvatavasti jaanuari alguses, mil otsuse vaidlustamise aeg lõpeb.

Ülimadal laenuintress

Laenu- ja liisingumaksete aluseks olev Euribor oli tänavu tõeline kergendus laenu võtnule. Kui 2011 augustis oli 6 kuu Euribor 1,8% juures, siis praegu liigub see rekordmadalal tasemel 0,32% juures. Kuna Euroopa Keskpank ootab uueks aastaks eurotsoonile majanduslangust ning on lubanud pankadele laenuabi, võib oletada, et baas­intressimäärad jäävad madalaks ning ka Euribor veel ei tõuse.

Eesti rahvas loeti kokku

Aasta alguses toimunud rahva ja eluruumide loenduse lõplikel andmetel loendati Eestis ­1­­ 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet detsembris. Rahvaloendusest selgus, et ettevõtlusega tegeleb Eestis 3,8% majanduslikult aktiivsetest elanikest. Majanduslikult aktiivseid on Eestis 630 101 inimest.

Luukered jäid kappi

Riigiprokuratuur otsustas oktoobris, et ei võta aegumise tõttu menetlusse Eesti Pangaga seotud võimalikku dokumendi võltsimist VEB Fondis. Võltsimiskahtlusega dokumendi abil kadus teadmata isikute taskusse 27 miljonit eurot. Mehed, kes saaksid kaarte avada – toonane keskpanga president Siim Kallas ja asepresident Vahur Kraft­ – salatsevad. Praegu teeb Eesti Pank asjaolude selgitamiseks auditit.