20. detsember 2012 kell 21:00

2012: mis toimus?

Lõppevat aastat jäävad meenutama finants­skandaalid ja streigid.

Heiti Hääle edukas aasta

Mullu detsembri lõpus Kiviõli Keemiatehase ostust teatanud ja veebruaris tehingu lõpule viinud ASi Alexela Energia suuromanik ja nõukogu esimees Heiti Hääl omandas tänavu veel ka osa Veolia Keskkonnateenused ASist. Selle aasta veebruaris teatas valdusettevõte Alexela Energia, et viis lõpule tehingu, millega ostis 50 protsenti Ida-Virumaal asuvast Kiviõli Keemiatööstusest – põlevkivitööstusettevõttest, mis toodab lisaks veel soojus- ja elektrienergiat.

Strateegiline ost. ASi Alexela Energia nõukogu esimees Heiti Hääl sõnas mullu detsembris, et tegemist oli strateegilise ostuga.“See ettevõte on sellepärast huvitav, et vähe on Eestis sellist ekspordile suunatavat tootmist, mille tooraine pärineb kohapealt.Teiseks langeb see väga tihedalt kokku sellega, mis on Alexela grupi põhitegevus – kütuste jaemüük, kütuste transiit,” tunnistas Hääl.“Me tegelikult arvame, et me teame sellest ärist suhteliselt palju. Vaba turu üldine võti on ju kaup võimalikult hästi ära müüa. Seetõttu ma arvan, et see sobis, ja see on ka põhjus, miks me sinna läksime,” põhjendas Hääl toona huvi tekkimise põhjust ettevõtte vastu, millega käisid ostu teemal läbirääkimised kolm aastat.Juulis tegi Heiti Hääle ettevõte ka teise suure tehingu. AS Alexela Energia ostis jäätmete kogumise ja käitlemise alase äritegevuse Eestis ja Leedus globaalselt keskkonnalahenduste pakkuja Veolia Environnement tütarfirmalt Veolia Propreté’ilt. AS Alexela Energia valiti ostjaks konkursi käigus mitme Põhja-Euroopa potentsiaalse investori seast.Tehingu hind oli Heiti Hääle sõnul vähem kui 25 miljonit eurot. Müügi objektid olid AS Veolia Keskkonnateenused ja Veolia 65protsendiline osalus ASis Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses (endine AS Tallinna Prügila). Leedus omandas Alexela Energia ettevõtted UAB Veolia Environmental Services Lietuva koos tütarfirmaga UAB Veolia Environmental Services Klaipeda. Ettevõtte ostu vastu tundis huvi ka Eesti Energia.

Prügi on tulevikuäri. “Peamine põhjus, miks me selle sammu astusime, on see, et prügi on kindlasti nii oleviku kui ka tuleviku energeetika üks olulisemaid asju. Kui naftaproduktid ehk gaas ja põlevkivi ei ole meile võõrad, siis oli see meie jaoks loogiline samm, kuhu poole oma energiaäri üritada edendada,” põhjendas Hääl ettevõtte ostu.

 

Tasub teada

Mitme firma omanikering muutus

Juunis ostsid Erkki Raasuke ja Raivo Hein 66% suuruse osaluse Assar Jõeperale kuuluvas fotoäris Fotoluks.Novembri lõpus jõustus OÜ Elekter ja Küte, mille omanik on Kristjan Rahu, ning Dalkia vaheline leping, mille koheselt omandas OÜ Elekter ja Küte energiaettevõtted Tallinna Küte ja Eraküte.Novembris sõlmis Baltika lepingud Bastion kaubamärgi ostmiseks ning Bastioni jaekaupluste omandamiseks. Kuus Bastioni Eesti jaekauplust võttis Baltika tütarettevõte OÜ Baltman üle 1. detsembril 2012.

Võileivarestoranikett Subway tuleb Eestisse

Jaanuaris andis maailma üks suuremaid restoranikette Subway teada, et plaanib siseneda Eesti turule ja siin 2020. aastaks 25 restorani avada.Baltimaadesse laienemise plaane juhib Amsterdami frantsiisi kontor Subway International. Praegu on Subwayl kavas Balti riikidesse teha 80 restorani, millest 25 tuleks Eestisse, 20 Lätti ja 35 Leetu. Esimene restoran avatakse 2013. aasta teisel poolel ja need hakkavad toimetama frantsiisilepingute alusel. Enamik Subway tooteid tuleb Saksamaa keskladudest.“Restoranide arvu täitmist eeldame aastaks 2020,” ütles Justin Goes, Amsterdami Subway Internationali Balti riikide arendusjuht News2biz Latviale novembris. Eesti 25 restorani asuksid kõikjal üle Eesti, kuid peamiselt siiski Tallinnas ja selle ümbruses.USA frantsiisikett Subway avas läinud aastal Kesk- ja Ida-Euroopas 170 uut restorani.Goes põhjendas Subway valiku langemist Eesti kasuks sellega, et siitpoolt on tulnud initsiatiiv. “Teine Eesti kasuks rääkiv punkt on see, et Eesti on väga lähedal Soomele, kus meil on olnud suur kasv ning restoranide arv läheneb juba sajale, nii et see võib mõjutada ka meie positsiooni Eestis,” lausus ta.

Subway tulek tihendab konkurentsi. Kuna Subway puhul on tegemist 100% frantsiisiketiga, siis Subway ise restoranidesse ei investeeri ega neid ei halda. Goes ei avaldanud, kui palju panustab Subway Eestis näiteks turundusse. Küll aga on teada, et ühe restorani avamiseks tuleks frantsiisivõtjal investeerida keskmiselt umbes 115 000 eurot.Subway on Ameerika restoranifrantsiis, mis pakub eelkõige nn sub-tüüpi kihilisi täidetud võileibu, mille koostist saab klient ise määrata, ning salateid. Omanik ja operaatorfirma on Doctor’s Associates Inc. Tegemist on maailma ühe kiiremini kasvava frantsiisiettevõttega, kokku on firmal 99 riigis38 358 restorani. Subway restoranide käive 2010. aastal oli 16,2 miljardit dollarit.Sarnase kontseptsiooniga tooteid pakkuv firma Eesti turul on Kristiine ja Solarise keskuses tegutsev XPRS Deli.

 

Tasub teada

Eestisse laienemise plaane peavad veel IKEA, H&M, Starbucks

Jaanuaris jõudis Äripäevani info, et Rootsi maailmakuulsa IKEA kaubamaja Leetu toonud islandi vendadest ärimehed Sigurdur ja Jon Palmason on otsustanud järgmise sammuna siseneda Eesti ja Läti turule.Veebruaris alustas Tallinnas tootmist Hispaania ettevõtte Atienza & Climent Groupi tehas, mis valmistab teiste hulgas ka Hello Kitty mänguasju. Hispaania ettevõte investeeris Eesti tootmisesse 10 miljonit eurot. On kolm väga konkreetset põhjust, miks tootmist Eestisse laiendati, lausus Atien­za & Climent Groupi tegevjuht Jesus Atienza Serrano. “Eesti asub Euroopa Liidus, Eestil on euro ning Eesti asub Skandinaavia ja Ida-Euroopa vahel, kus on meie kliendid,” loetles ta.2013. aasta sügisel plaanib uksed avada Eestis rõivakett Hannes & Mauritz (H&M). Juunis teatas poeketiga rendilepingu sõlmimisest Tallinna vanas postimaja hoones CA Fastigheter AB oma tütarfirma Promethean OÜ kaudu.Sotsiaalvõrgustikus Facebook avati augustis lehekülg, mis teatab Starbucksi tulekust Eestisse. Starbucks on huvi Balti riikidesse laienemise vastu tundnud juba varem. Buumiajal tellis ettevõte turu-uuringu, mis käsitles Balti riikide sobivust kohvipoodidele. Turu-uuringust selgub, et Balti riigid oleksid ettevõttele paljulubav koht.Eestisse plaanib laieneda ka Suurbritannia suurima tehnikatoodete jaemüüja Dixons Retail Norras tegutsev tütarfirma Elkjøp. Eestisse tullakse tõenäoliselt ka Soomes tegutseva brändiga Gigantti.

GrabCAD tõi turule uue teenuse inseneridele

Cambridge’is asutatud Eesti startup-firma GrabCAD tõi kevadel välja nn inseneride Facebooki, mis võimaldab inseneridel ja nende klientidel omavahel suhelda ja infot jagada.GrabCAD tõi kevadel välja teenuse, mille idee oli muuta viisi, kuidas insenerid ja nende kliendid koostööd teevad.Praegu käib enamik inseneride ja nende klientide koostööst e-kirjade kaudu, saates kavandeid edasi-tagasi ning arutledes nende üle telefoni teel. GrabCAD arendas firma tegevdirektori Hardi Meybaumi sõnul välja viisi, mis on “visuaalsem viis koostööks”.Teenus, mille testversioon pandi käima maikuus, võimaldab inseneridel postitada nende kavandite 3D versioonid GrabCADi.Kliendid saavad kavandit pöörata, et näha kõiki külgi ja jätta kommentaare soovitud kavandi osa juurde. Teenus ei nõua klientidelt uue tarkvara installimist. Samas sulgeb see lõhe klientide ja tootjate vahel.

Teenust kasutab 10% maailma inseneridest. “Meie ülesandeks on lihtsustada mehaanikainseneride tööprotsesse. GrabCADi esimene versioon aitas inseneridel tööaega kokku hoida, jagades CAD mudeleid. Seda toodet kasutab juba üle 10% maailma inseneridest ja kokku on faile allalaaditud üle 5 miljoni korra. Oleme oma ideed edasi arendanud klientide tagasiside põhjal ja ehitame lahendust, mis võimaldab inseneridel privaatselt oma klientide, tootjatega suhelda,” sõnas Meybaum oktoobris Äripäeva lugejate küsimustele vastates.

 

Tasub teada

Idufirmade võidukäik

GuardTime sõlmis novembris kokkuleppe Hiina mobiilside­operaatoriga China Telecom ajatempliteenuse pakkumiseks.Transferwise, mis teeb riikide vahel rahaülekandeid, sai investoritelt miljon eurot.Creative Mobile teenis mobiilimängude tootmisega selle aasta esimesel poolaastal 3,4 miljonit eurot kasumit.

Paljastus viis maanteeameti uurimise alla

Märtsi lõpus paljastas Äripäev maanteeameti juhtide lustireisidel käimise maksumaksja raha eest, mis viis maanteeameti suurpuhastuseni.Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) alustas Äripäevas 21. märtsil ilmunud loo peale maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko ja mitme teise ameti töötaja osas teenistusliku järelevalve menetlust.Järelevalve käsitles välislähetuste otstarbekust ja eesmärgipärasust Rootsi Kuningriiki ajavahemikul 12.–16. veebruar 2012 ja Šveitsi linna Genfi ajavahemikul 10.–17. märts 2012.Seoses avalikkuse teravdatud tähelepanu tekkimisega maanteeameti juhtkonna välislähetuste teema vastu esitas ameti peadirektor Tamur Tsäkko 21. märtsil majandus- ja kommunikatsiooniministrile lahkumisavalduse.Teenistusliku järelevalve tulemuste põhjal vabastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts 28. märtsil Tsäkko ametit ning nimetas ajutiselt tema asemele oma nõuniku Erkki Raasukese.

ÜRO konverentsil osalemine oli reisi ettekäändeks. Teenistusliku järelevalve läbi viinud MKMi siseaudit ja õigusosakonna töörühm leidis oma järeldustes, et maanteeameti kõrgete ametnike lähetus Šveitsi Genfi ei olnud ei säästlik ega otstarbekas, osalemine ÜRO konverentsi töögruppides oli vaid reisi ettekäändeks.Tamur Tsäkko ja ameti peadirektori asetäitja Margus Suiki lähetus oli auditi kohaselt osaliselt korraldatud formaalselt teenistuslähetuse regulatsiooni arvestades, kuna mõlemad ametnikud enda kinnitusel osalesid ka tegelikult ÜRO konverentsil.Samas polnud nende konverentsil osalemine otstarbekas, sest antud valdkonna eksperdid on teised maanteeameti ametnikud.Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein, haldusosakonna juhataja Ilmar Maar ja infotehnoloogia osakonna Aldo Tatter ei täitnud aga lähetusel neile käskkirjaga pandud teenistusülesannet osaleda ÜRO konverentsil ja seega olid nad lähetuses asjatult.Välislähetus Rootsi Aresse ajavahemikul 12.–16. veebruar oli vähemalt osaliselt vormistatud formaalselt teenistuslähetuse regulatsiooni arvestades. Samas ei olnud ka see lähetus korraldatud säästlikult ega otstarbekalt ja lähetuskoht polnud valitud lähetuse eesmärke silmas pidades.

Riik nõudis lustireiside raha tagasi. Nii Tamur Tsäkko kui kaks ameti peadirektori asetäitjat pidid igaüks maksma Genfis suusatamise ja autonäitusele reisimise eest riigile tagasi 1507 eurot ja 47 senti.Kaks ülejäänud ametnikku aga veelgi rohkem. Samuti loeti Genfis viibitud periood mitte lähetuseks, vaid puhkusel oldud ajaks ning nende töötasus tehti vastavad ümber­arvestused..MKM viis maanteeametis seepeale läbi põhjaliku auditi viimaste aastate lähetuste kohta ja ühtlustas kogu valitsemisala allasutuste lähetuste korda.Juuli keskelt astus ametisse maanteeameti uueks juhiks valitud Aivo Adamson, kes varem töötas juhtivatel kohtadel Swed­bankis.

 

Tasub teada

Lustireise nautisid ka RIKi ja SMITi töötajad

Juunis jõudis avalikkuse ette, et märtsis külastas 15 siseministeeriumi alla kuuluva infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajat maksumaksja raha eest Saksamaal Hannoveris toimunud tehnoloogiamessi.Juulis selgus, et justiitsministeeriumi haldusala e-teenuste eest hoolitseva registrite ja infosüsteemide keskus--e (RIK) töötajad külastasid 2011. aasta märtsis tehnoloogiamessi CeBIT Saksamaal Hannoveris ettevõtjate kulul. Reisi eest tasusid OÜ Green IT ja praeguseks Elioniga ühendatud AS Microlink Eesti. Mõlemad ettevõtted on osalenud RIKi riigihangetel.

Annus ja Reiljan tulid kohtusaalist välja puhaste poistena

Harju maakohtus lõppes 7. märtsil kohtuprotsess maadevahetuse kriminaalasjas, mis sai alguse 2009. aasta novembris.Kohtuotsus tehti teatavaks 19. juunil, kui Harju maakohus mõistis Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse maadevahetuse kohtuasjas õigeks. Samuti mõistis 19. juunil kohtunik Valeri Lõõnik õigeks  endise keskkonnaministri ning Rahvaliidu eksjuhi Villu Reiljani, endise põllumajandusministri ja rahvaliitlase, tänase riigikogu keskfraktsiooni liikme Ester Tuiksoo, kinnisvaraarendusfirma TSM juhi Einar Vettuse, Saarte Investeeringute juhi ning omaniku Tullio Libliku, Tartu endise linnavoliniku Tarmo Pedjasaare ning maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri.Õiguse said ka kohtuasja alguses Merko Ehitusest eraldatud börsifirma Järvevana ning Merko kontserni kuuluv kinnisvaraarendaja AS E.L.L Kinnisvara. Lisaks mõistis kohus riigilt välja kohtualustele õigusabikulud.Prokuratuur sellega ei leppinud ja kaebas otsuse teise astme kohtusse edasi. Vaidlus jätkub ilmselt uuel aastal.

Prokurörid nõudsid kohtualustele vangistust. Prokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler nõudsid mullu detsembris kõigile kohtualustele reaalset vangistust.Villu Reiljan pidi nende nägemuses altkäemaksu võtmise eest saama karistuseks neli aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kulunuks kuus kuud.Toomas Annusele nõudsid prokurörid altkäemaksu andmise eest aga kolm aastat vangistust kolmeaastase katseajaga – koheselt kandmisele kulunuks samuti kuus kuud.Prokurörid nõudsid ka ASi Järvevana ehk endise Merko Ehituse ning ASi E.L.L Kinnisvara süüdi tunnistamist ning neile rahatrahvi määramist.

Kohtualuseid süüdistatakse 13 maatüki vahetamises. Süüdistuse kohaselt seisid Reiljan ja Kangur selle eest, et Annuse ja toonase ASi Merko Ehitus ning Libliku, Vettuse ja Pedjasaarega seotud looduskaitsealused maad saaks sujuvalt riigiga vahetatud ning nende tehingute majanduslikud riskid oleksid ettevõtjatele võimalikult väikesed.Süüdistus käsitleb 13 looduskaitsealuse maatüki vahetamist altkäemaksu eest, mille raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooni väärtuses. Tuiksoo omakorda võttis süüdistuse kohaselt Annuselt vastu vara.

 

Tasub teada

Toolile määrati 500 000 eurone karistus turumanipulatsioonis

15. mail lõpetas prokuratuur osaliselt keskerakondlaste Ester Tuiksoo ja Priit Toobaliga seotud kriminaalmenetluse seoses mõju­võimuga kauplemises.Mõlemale esitas kahtlustuse 9. jaanuaril kaitsepolitseiamet.Kahtlustuse kohaselt mõjutasid Tuiksoo ja Toobal – kasutades ebaseaduslikult ära oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu – 2011. aasta juunist septembrini Jüri Luige palvel SA Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ameti­seisundit ja organiseeriks Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.Vastutasuks soovis Toobal kokkuleppel Tuiksooga, et Luik tasuks osutatud ja osutatavate teenuste eest saadud tulust osa Toobalile Keskerakonna toetuseks.29. oktoobril tunnistas Tallinna ringkonnakohus Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüdi turu­manipulatsioonis.Kohus mõistis Toomas Toolile rahalise karistusena 500 000 eurot ning Karoly Kirberile10 545,42 eurot. Samuti mõistis kohus kummaltki välja teise astme kuriteos süüdimõistmise sundraha 435 eurot.2010. aastal avalikustas Äripäev väljavõtted väärtpaberituruga manipuleerimises süüdistatuna kohtu all olevate kinnisvaraärimehe Toomas Tooli ja SEB endise maakleri Karoly Kirberi telefonivestlustest.Vestlused toimusid 2008. aasta suvel.

Estonian Airi tiibu kärbitakse

Käesolev aasta on olnud Estonian Airile väga hapu: võrreldes mullusega on suurenenud ettevõtte kahjum, välja on vahetatud juht  ja koondatakse sadu inimesi.Valitsus kiitis eelmise aasta 3. novembril kabinetinõupidamisel heaks rahvusliku lennufirma Estonian Air uue kasvu­strateegia ning otsustas ettevõtte lähiaastate investeeringuvajadusteks suurendada aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra, mille väljamaksed tehti kahes võrdses osas – 15 miljonit eurot mullu ja 15 miljonit eurot ka sel kevadel.

Taskila plaan läks vett vedama. Aasta alguses oli Estonian Airi juht Tero Taskila ettevõtte tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.Pikaajalise strateegia elluviimiseks plaaniti osta 12 Embraeri E-Jet-tüüpi lennukit, millest esimesed neli  saabusid Eestisse veebruaris.Estonian Airi hinnangul vajas lennufirma ühtekokku 12 lennukit, et aidata lennufirmal tihendada lennugraafikut olemasolevatel liinidel, lisada uusi sihtkohti ja lennata vähemalt kaks korda päevas Euroopa tähtsamatesse linnadesse. Ettevõtte poolaasta tulemused olid aga üle ootuste kehvad, kuue kuuga teeniti 14,9 miljonit eurot kahjumit, üheksa kuuga juba 20 miljonit.

Erki Raasuke tegi Estonian Airis suurpuhastuse. Juunis määrasid AS Estonian Air aktsionärid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul ettevõtte uuteks nõukogu liikmeteks Erkki Raasukese ja Märten Vaikmaa.Raasuke vahetas kiirelt välja senise Estonian Airi nõukogu esimehe Joakim Heleniuse, et asuda rakendama uut ärimudelit.  See tõi 31. oktoobril kaasa uudise, et Estonian Airi senine juht Tero Taskila sai ametist priiks ja uueks juhiks valiti Jan Palmér. Palméri esmasteks eesmärkideks seati klientide igapäevase tõrgeteta teenindamise tagamine, liinivõrgu kohandamine reaalsele majanduslikule nõudlusele tuginedes ja ettevõtte kulude vähendamine proportsioonis uute tegevusmahtudega.

Lennufirmal uus strateegia. Nii tuligi novembri lõpus teade, et vajaduse tõttu kohandada ettevõtte tegevust vähendatud lennumahtudele koondab Estonian Air töökohti ja vähendab töötajate arvu 146 inimese võrra. Samuti kärbitakse sihtkohtade arvu. Kui kevadel töötas 24 lennuliini, siis uuest aastast ainult kümme.Et lennuliine töös hoida ja koondamishüvitisi tasuda, otsustas valitsus 8. detsembri istungil eraldada omandireformi reservfondi vahenditest aktsiaseltsile Estonian Air laenuna 8 300 000 eurot.Ühtlasi otsustas valitsus, et hiljemalt 1. jaanuariks 2013 tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil esitada Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotlus abi andmiseks aktsiaseltsile Estonian Air.

 

Tasub teada

Raske aasta ka Skandinaavia lennufirmadele

Käesolev aasta on olnud raske ka Põhjamaade suurima lennufirma SAS Group jaoks.12. detsembril teatas firma majandusaasta kahjumiga lõpetamisest seoses mitu kuud väldanud ümberkorraldustega. Firma on koondanud inimesi ja kärpinud kulusid.SAS, mille 50protsendine osalus kuulub Rootsi, Norra ja Taani valitsustele, plaanib kaotada veel 800 kontoritöökohta ning müüa varasid. Ümberkorraldamiskulud on praeguseks nõudnud firmalt 1,42 miljardit krooni (164 miljonit eurot).SASi kümne kuu maksude-eelne kahjum oli 1,25 miljardit Rootsi krooni (144 miljonit eurot). Aasta varem teenis firma 381 miljonit krooni (44 miljonit eurot) kasumit. Firma loodab maksude-eelse kasumini jõuda järgmisel aastal. Kulusid kärpis tänavu ka Finnair, kes koondas 280 töötajat seoses otsusega anda lennukite hooldus ja mootorite remont Šveitis firmale Swiss SR Technics. 2014. aastaks plaanib firma kulusid püsivalt vähendada 140 miljoni euro võrra.

Töötajad tõstsid häält

Käesoleva  aasta märtsis asusid madalate palkade vastu streikima õpetajad, sügisel nõudsid ligi kuuajase streigiga töötasu tõstmist ka meditsiinitöötajad.7.–9. märtsini oli paljudes Eesti koolides vaiksem kui tavaliselt, sest õpetajad streikisid.Kolm päeva väldanud streik oli üleriigiline, kaasates õpetajaid kõigist maakondadest. Õpetajad korraldasid pikette ja miitinguid. Neist suurim toimus 7. märtsil kell 12–13 Vabaduse väljakul.Õpetajate streigi põhjuseks oli asjaolu, et polnud saavutatud õpetajate töötasu alammäärade tõstmise kokkulepet. Haridustöötajate liidu nõue oli, et 2012. aastal tõstetaks õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa 20 protsenti. Nõude kohaselt peaks noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuma 729,82 euroni, pedagoogil 772,85 euroni, vanempedagoogil 883,28 euroni ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.Haridustöötajate streiki palgatõusu saavutamiseks toetasid väiksemate tööseisakutega veel Eesti Muusika- ja Kunstidekoolide Ametiliidu, Eesti Lasteaednike Liidu ja Eesti Teatriliidu liikmed.Haridustöötajate meeleavaldusel 7. märtsil Tallinnas osales ka Eesti Õdede Liidu (EÕL) liikmed. Tööseisaku korraldasid 7. märtsil kl 12–13 veel Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit.

 

Tasub teada

Õpetajate streik andis hoogu teistele asutustele

7. märtsil korraldasid Tartu kiirabitöötajad töökohal toetuspiketi, tuletades sellega meelde ka enda vastuseta jäänud palganõudeid.8. märtsil korraldasid streigi Raudteelaste Ametiühing, Vedurimeeste Ametiühing ja Edelaraudtee Vedurimeeste ­Asso­t­siat­siooni. Raudteetöötajad streikisid Eesti Ametiühingute Keskliidu toetuseks kollektiivlepingu seaduse ühepoolse muutmise vastu valitsuse poolt ning lisaks sooviga streigil toetada õpetajate nõudmisi.8. märtsil streikis Transpordi Ametiühing. Ühistranspordi seisak kestis terve päeva. Trammi-, trolli- ja bussijuhid katkestasid töö Tallinnas, Narvas, Tartus, Rakveres, Paides ja Pärnumaal ning Saaremaal. Streigilaine lõpetasid märtsis Võru ja Tartu maakonna teetöötajad ja Narva energeetikud. Tegu oli toetusstreigiga ametiühingute keskliidu nõudmiste toetuseks, samuti õpetajate toetuseks.Laiaulatuslikum  streik toimus ka sügisel. 1.–26. oktoobrini streikisid arstid, kes polnud samuti madalate palkadega rahul. Arstide Liit ja Tervishoiutöötajate Kutseliit sõlmisid 25. oktoobril haiglate liiduga eellepingu, mille järgi on pooled kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes kokku leppinud.Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.

Reformierakonda tabas orkaan Silvergate

22. mail avaldas reformierakondlane Silver Meikari Postimehes arvamusartikli. “Tunnistan, et olen annetanud erakonna kassasse raha, mis ei ole olnud minu oma ja mille  päritolu ma ei tea,” kirjutas Meikar. Sellest sai alguse Reformierakonna skandaaliaasta.Artiklis kirjutas Meikar, et on saanud erakonna ladvikusse kuuluvatelt inimestelt sularaha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Meikari sõnul andis talle raha Kalev Lillo Kristen Michali ettepanekul. Sellest artiklist hakkas veerema lumepall ja erakonda tabas üks skandaal teise järel.Vaid nädal hiljem avastas Äripäev, et alates 2009. aastast on Andrus Ansipi juhitava Reformierakonna abistajate seas salapärane investor.

Reformierakonna salajane abiline. Selgus, et Reformierakonna kolme viimast valimiskampaaniat ehk europarlamendi, kohalike omavalitsuste ja riigikogu kampaaniat on aidanud teha isik või isikud, kes varjavad end avalikkuse eest Šveitsis asuva privaatpanga Bank Julius Baer­ ja Co Eesti pangakonto taha.Reformierakonna võimalikke rahastamisskeeme uurides avastas Äripäev, et erakonna propagandat on aidanud teha Fidenter OÜ, mille ainus juhatuse liige on reformierakondlane Remo Tiigirand. Ta oli ka Fidenteri omanik kuni 2008. aasta lõpuni.Artikli ilmumise järel kaebas Reformierakond Äripäeva kohtusse, teatades, et Äripäevas avaldatud info on vale.Harju maakohus rahuldas Reformierakonna hagi osaliselt, kohustades väljannet ümber lükkama kaht väidet. 30. mai artiklis “Reformi- ja Keskerakond võiks kaaluda ühinemist” ilmunud väite “Sama ettevõte, kelle omanikud püüavad end varjata, omab ka Reformierakonna kaubamärki, logo ja domeeni.” ning 31. mai artiklis “R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol” ilmunud väite: “Konto kasutajaid ei ole ajakirjandusel võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult Reformierakond ise” ja “Ka pole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud.”Kohtuvaidluses jõudis kohtunik järeldusele, et Äripäeva ajakirjanikud käitusid Reformierakonna ja Fidenteri koostööd kajastades heauskselt ning eeti­liselt. Reformierakond üritas oma tegevusega aga ajakirjanikke eksitada.

Protestiaktsioonid ja Harta12. Avalikkuse pahameel Reformierakonna vastu aga kasvas.  Protestiaktsioone valeliku poliitika vastu toimus nii Tallinnas, Tartus kui ka Viljandis.Tosin arvamusliidrit kirjutasid pöördumise nimega Harta12, millele on praeguseks allkirja andnud rohkem kui 17 000 inimest.Silver Meikari arvamusartikli alusel algatas riigiprokuratuur kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.See lõpetati oktoobris, juhtiv riigiprokurör jõudis üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust.

Ansipi vabandus ja erakonna reitingulangus. Viis kuud pärast arvamusartikli kirjutamist viskas erakond Silver Meikari erakonnast välja. Peaminister Andrus Ansip ütles pressikonverentsil napilt: “Jah, ma vabandan.” Avalikkusele jäi segaseks, mille eest täpselt peaminister vabandust palus. Hiljem täpsustas Ansip, et tegi seda segaste rahastamisjuhtumite pärast.Praeguseks on tulemus- Reformierakonna reitingu järsk langus. Emori uuringute andmetel on see langenud 22%.

Hetkel kuum