• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinki uus laen võib rääkida dividendist

    Neljapäeval teatas Tallink 440 miljoni eurose laenulepingu sõlmimisest. Raha kasutatakse olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

    Ennetähtaegselt makstakse tagasi neli varasemalt sõlmitud laenu, sealhulgas seni suurima, Silja Line’i ostu ajal võetud laen. Lisaks makstakse täielikult tagasi kõik 2009. aastal sõlmitud laenulepingute muudatustega edasilükatud põhisummad.
    Tehingu tulemusel vähenevad kontserni laenude aastased tagasimaksed lähiaastatel ning suureneb finantsiline paindlikkus.
    Näiteks 2013. aasta varasemad kohustused oleks näinud ette 232 miljoni eurost laenumakset, mis uue lepingu alusel jääb vaid 106 miljoni euroseks.
    “Selle põhjal saab arvutada ka, et palju neil raha võiks järele iga aasta jääda,” kirjutas LHV foorumis Kristo Oidermaa. “EBITDA ootus on umbes 160 miljonit eurot aastas, investeeringud umbes 10–15 mln eurot aastas praegusel tasemel ehk vaba rahavoog võiks olla 145–150 miljonit eurot. Kui võtta laenude tagasimakseks 106 miljonit eurot pluss umbes 30 miljonit eurot intressikulu, siis midagi ikka jääb dividendimakseteks.”
    Tallink võib valmistuda dividendide makmiseks. “Kuna dividendide maksmine on meie strateegias kindlalt sees, siis laenu võtmisel püüdsime sellega arvestada, et kontsernil oleks võimalik oma strateegilisi eesmärke täita,” kommenteeris 440 miljoni euro laenu võtmist seniste võlakohustuste refinatseerimiseks Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister. “Arvan, et sellise suurusega laenu saamine praeguses majanduskeskkonnas on kindel märk, et pangad usaldavad ettevõtet,” lisas ta.
    “2013. aasta intressikuludes ootame langust,” jätkas Stalmeister.
    Kui püüda tagantjärele hinnata Citi erinevate fondide ja teiste suuremate investorite koondumist Baltic Cruises Holdingsisse, kellele kuulub 15,73 protsenti Tallinkist, võiks selle taga näha ka motiivina võimalust hoida kokku dividendide tulumaksu pealt. Loodetavasti räägib Tallink ise uuel aastal siis juba makstavast dividendist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.