Tartu linnavolikogus vastu võetud 2013. aasta eelarve on linna suurim pärast Eesti taasiseseisvumist. Selle järgi luuakse Tartus üle 200 lasteaiakoha, tõstetakse lasteaednike palku, ostetakse uus koolihoone, ehitatakse teid ja remonditakse sildu ning rajatakse busside reaalajas töötav infosüsteem.
2013. aasta linnaeelarve kogumahuks on kavandatud 151,7 miljonit eurot. Võrreldes tänavuse aasta täpsustatud eelarvega kasvab eelarve maht 14%. Finantseerimistegevust (kohustuste refinantseerimist) arvestamata kasvab eelarve 7%.
Haridusse investeeritakse kokku 6,1 miljonit eurot. Sildade, teede ja kõnniteede ehituseks ning remondiks on kavandatud 28,7 miljonit eurot.
Põhitegevuse tuludena on 2013. aasta eelarvesse kavandatud 98,4 miljonit eurot ehk 4,5% rohkem kui 2012. aastal.
Füüsilise isiku tulumaksust laekuvate summade kasvuks on planeeritud 6,5%. Põhitegevuse tulud moodustavad 65% tuludest. Investeerimistegevuse tulud – toetused põhivara soetuseks, vara müük ja finantstulud – moodustavad 30,8 miljonit eurot ehk 20% tuludest, finantseerimistegevuse tulud 19,8 miljonit eurot ehk 13% ja likviidsete vahendite kasutuselevõtt 2,8 miljonit ehk 2%.
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 93 miljonit eurot ehk ligi 5% rohkem kui 2012. aastal.
Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linnaeelarve vahendid kolmandiku ehk 14,5 miljonit eurot ja välisrahastus kaks kolmandikku ehk 28,4 miljonit eurot. Välisrahastusest suurema osa (22,6 miljonit eurot) moodustab toetus Tartu idapoolse ringtee ehitamiseks.
Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja kulude vahe, -12,1 miljonit eurot, kaetakse 5,4 miljonit euro ulatuses põhitegevuse tulemi, 3,9 miljoni euro ulatuses laenu ja 2,8 miljonit euro ulatuses likviidsete varade kasutuselevõtu arvelt.
Finantseerimistegevuse tuludeks on kavandatud 19,8 miljonit eurot, millest
15,6 miljonit eurot on ette nähtud varasemate kohustuste refinantseerimiseks ning 4,2 miljonit eurot investeerimiseks – põhiliselt Tartu idapoolse ringtee ehituse omafinantseeringu katteks. 2013. aasta lõpuks on linna laenukohustused 50,9 miljonit eurot.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele