• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu võttis vastu rekordeelarve

    Tartu linnavolikogus vastu võetud 2013. aasta eelarve on linna suurim pärast Eesti taasiseseisvumist. Selle järgi luuakse Tartus üle 200 lasteaiakoha, tõstetakse lasteaednike palku, ostetakse uus koolihoone, ehitatakse teid ja remonditakse sildu ning rajatakse busside reaalajas töötav infosüsteem.

    2013. aasta linnaeelarve kogumahuks on kavandatud 151,7 miljonit eurot. Võrreldes tänavuse aasta täpsustatud eelarvega kasvab eelarve maht 14%. Finantseerimistegevust (kohustuste refinantseerimist) arvestamata kasvab eelarve 7%.
    Haridusse investeeritakse kokku 6,1 miljonit eurot. Sildade, teede ja kõnniteede ehituseks ning remondiks on kavandatud 28,7 miljonit eurot.
    Põhitegevuse tuludena on 2013. aasta eelarvesse kavandatud 98,4 miljonit eurot ehk 4,5% rohkem kui 2012. aastal.
    Füüsilise isiku tulumaksust laekuvate summade kasvuks on planeeritud 6,5%. Põhitegevuse tulud moodustavad 65% tuludest. Investeerimistegevuse tulud – toetused põhivara soetuseks, vara müük ja finantstulud – moodustavad 30,8 miljonit eurot ehk 20% tuludest, finantseerimistegevuse tulud 19,8 miljonit eurot ehk 13% ja likviidsete vahendite kasutuselevõtt 2,8 miljonit ehk 2%.
    Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 93 miljonit eurot ehk ligi 5% rohkem kui 2012. aastal.
    Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linnaeelarve vahendid kolmandiku ehk 14,5 miljonit eurot ja välisrahastus kaks kolmandikku ehk 28,4 miljonit eurot. Välisrahastusest suurema osa (22,6 miljonit eurot) moodustab toetus Tartu idapoolse ringtee ehitamiseks.
    Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja kulude vahe, -12,1 miljonit eurot, kaetakse 5,4 miljonit euro ulatuses põhitegevuse tulemi, 3,9 miljoni euro ulatuses laenu ja 2,8 miljonit euro ulatuses likviidsete varade kasutuselevõtu arvelt.
    Finantseerimistegevuse tuludeks on kavandatud 19,8 miljonit eurot, millest
    15,6 miljonit eurot on ette nähtud varasemate kohustuste refinantseerimiseks ning 4,2 miljonit eurot investeerimiseks – põhiliselt Tartu idapoolse ringtee ehituse omafinantseeringu katteks. 2013. aasta lõpuks on linna laenukohustused 50,9 miljonit eurot.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.