Eurokriisile ei paista lahendust

OMX Baltic0,74%323,32
OMX Riga−0,51%966,46
OMX Tallinn1,38%2 279,29
OMX Vilnius0,13%1 514,23
S&P 5000,58%7 757,17
DOW 300,69%52 856,09
Nasdaq 1,05%26 702,86
FTSE 1000,19%10 752,88
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,22

OMX Baltic0,74%323,32
OMX Riga−0,51%966,46
OMX Tallinn1,38%2 279,29
OMX Vilnius0,13%1 514,23
S&P 5000,58%7 757,17
DOW 300,69%52 856,09
Nasdaq 1,05%26 702,86
FTSE 1000,19%10 752,88
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,22

Royal Bank of Scotlandi Skandinaavia turgude peaanalüütik Pär Magnusson ütleb intervjuus Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et ei näe euroala kriisile lahendust.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Vastuseks küsimusele, kuidas Euroopa Keskpank rahaturu killustumisest üle saaks, et keskpanga madalad intressimäärad jõuaksid ka euroala raskustes riikideni, vastab Magnusson, et ei näe sellist lahendust.

Magnussoni sõnul on põhiprobleem selles, et euroala kriis ei ole mitte niivõrd võlakriis kui konkurentsivõime kriis. Kui euroala sai omale ühtse rahapoliitika, said paljud Lõuna-Euroopa riigid omale liiga madalad laenuintressid võrreldes sellega, kus intressitase tegelikult pidanuks olema. See tähendab, et inflatsioon ja nõudlus kasvasid liiga suureks, mis omakorda tingis selle, et palgad kasvasid töö tootlikkusest kiiremini. Nüüd on neil riikidel pankade ees suured võlad ning jooksevkonto suures defitsiidis.

Tavaolukorras lahendaks probleemi valuuta nõrgenemine, kuid euroalal ei ole see võimalik. Nii tuleb hakata eksportima rohkem kui imporditakse, mis tähendab, et palgad peavad alanema. See aga vähendab inimeste võimet oma laene tagasi maksta. Siit omakorda johtub negatiivne mõju nii pankadele kui riigi SKP-le. Kui riigil on võlad, siis kasvab nende osakaal SKP-sse.

"Nii kaevatakse ennast vaid järjest sügavamasse auku. Võlakoormat ei saa vähendada samaaegselt konkurentsivõime suurendamisega," väidab Magnusson.

Mõnedes Lõuna-Euroopa riikides on palgakulud siiski juba alanenud, kuid Magnussoni sõnul võlakoorma ning töötuse järsu kasvu hinnaga. Hispaanias on 27% tööealistest tööta, Kreekas 30%. Riikide võlatase kasvab hirmutava kiirusega, kuid konkurentsivõime taastumiseni on ikka alles pikk maa minna.

"Mul on raske näha, kuidas see tee saab jätkuda, ilma et see sotsiaalselt vastuvõetamatuks muutuks," märgib Magnusson, viidates hiljuti uuesti Kreekas ja Portugalis tekkinud tagasilöökidele abiprogrammide tingimuste täitmisel.

Samas on Magnusson kindel, et EL ja Euroopa Keskpank teevad kõik, et ükski riik euroalalt ei lahkuks.

"Kui mõni riik valuutaliidust lahkub, siis sel põhjusel, et jätkamine on muutunud võimatuks sisepoliitilistel põhjustel," ütles Magnusson.

Kõik see ei tähenda, et pingutused euroala pangandusliidu loomiseks oleksid mõttetud. Magnussoni sõnul ei aita see küll konkurentsivõimet taastada, kuid stabiliseerib pangandussüsteemi. See omakorda võidab aega euroalal tasakaalu taastamiseks, mille võimalikkust ilmselgelt usutakse.

"Üks viis kuidas seda teha, on tagada, et pangandussüsteem kokku ei variseks. Seal on pangandusliidu loomine omal kohal, kuna me saame veel näha laenukahjumite kasvu nii Hispaania, Itaalia, Portugali kui teiste riikide pankades. Kui oleks võimalik sellise pangandusliidu loomine, kus oleksid sellised elemendid nagu ühtne hoiusegarantii, mis on kõige olulisem, siis võidetaks omale aega. Siis saab öelda, et ohtu ei ole, kuna rahal on sakslaste garantii. Seda aga ei taha jälle Põhja-Euroopa," ütles Magnusson.

Eurokriisile ei paista lahendust

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised