Kolmeastmeline süsteem tagab kohtu autoriteedi

Muutuv kohtupraktika jätab avalikkusele kummalise mulje. Lühidalt vastates: kohus lähtub otsuste tegemisel olemasolevatest tõenditest ja seadusest, kuid arvestab ka kõrgeima kohtu seisukohtadega.

Õiguskindlus. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise eest. Kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes loob õiguskindluse põhimõte. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas kui ka kindlust, et kord juba kehtestatud normid on püsivad. Õiguskindlus ei ole aga ajas ja ruumis kivistunud. Vastasel korral elaksime siiani Babüloonia kuninga Hammurabi seaduse kohaselt: “Keda süüdistatakse nõidumises, peab minema jõe äärde ja hüppama vette.” Väärtuste arenedes kohandub ka õiguskindlus.

Meie õigussüsteemis tugineb õiguskindluse põhimõte eelkõige seadustele, kuid ka kohtutel on siin oluline roll. Kohtud tuvastavad fakte, tõlgendavad norme ja otsustavad selle alusel, kellel on suurem õigus. Aeg-ajalt on õigusmõistmist püütud küll ka automatiseerida, luua arvutiprogramme ja muid algoritme. Siiani ei ole see aga usutavalt õnnestunud.

Iga inimtegevuse juures on risk, et asjad ei kulge ootuspäraselt. Õigusemõistmisel on selle riski juhtimiseks põhiseadusega ette nähtud kolmeastmeline kohtusüsteem. Asjaomastel on võimalus kohtuotsuse peale vähemalt kahele järgmisele astmele edasi kaevata. Järgmised kohtuastmed kontrollivad, kas tõendeid ja norme oli hinnatud ja kogutud õigesti.

Kõrgeim kohus – riigikohus – võib menetlusse võetud asja otsustada ise või saata asja tagasi esimese või teise astme kohtusse. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kriminaalmenetluses on riigikohtu lahendid õiguse allikaks.

Sõltumatus. Kuna kohtunikud on oma otsustes sõltumatud, on eri kohtunikel tõepoolest võimalik ühes ja samas asjas eri järeldustele jõuda, enne kui selles asjas on oma seisukohta väljendanud riigikohus. Riigikohtu otsuse seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Nii üles ehitatud kohtusüsteem võimaldab kontrollida otsustustega seotud riske, teisalt luua õiguskindlust ja tugevdada kohtuvõimu autoriteeti. Ehk stare decisis et non quieta movere – otsustele kindlaks jääda ja mitte muuta segamatut.