Eetikakoodeks peaks rikkumisi eos ära hoidma

Eetikakoodeksi loomise vajadus on suuresti kantud huvide konfliktide ärahoidmise ja võimalike riskide selgitamise vajadusest. See oli ka GRECO raporti peamine rõhuasetus. Siia alla läheb suhtlus lobitöö tegijatega, justiitsministeeriumis valmimisel olev lobitöö reeglite kogumik on sisuliselt riigikogu eetikakoodeksi teine pool. See kõik peaks aitama kaasa sellele, et tuua suuremat läbipaistvust seoses menetletavate eelnõudega.

Käsiraamat. Riigikogu eetikakoodeks ei saa kirjeldada kõiki võimalikke huvide konfliktide situatsioone, mis võivad parlamenditöös ette tulla, seetõttu näeksin ideaalis, et eetikakoodeksi juurde valmiks käsiraamat, mis aitaks konkreetsete küsimustega huvide konflikte tuvastada. GRECO raport nägi ette ka vajaduse korraldada uuring, mis puudutab parlamendiliikmete töökohapiiranguid pärast mandaadi lõppu. Leidsime, et arvestades Eesti väiksust ja kujunenud praktikat (kus pigem on probleemiks parlamendiliikme edasised töötamise võimalused), ei ole mandaadi lõppemise järel seatavad töökohapiirangud mõistlikud.

Olulisemaks kui karistust eetiliste rikkumiste eest pean eetikakoodeksi eesmärki võimalikke rikkumisi eos ära hoida. Seetõttu nägime koodeksi esialgses versioonis ette pikima staažiga riigikogu liikmetest eetikakomisjoni moodustamise, kellel oleks eelkõige nõuandev funktsioon, aga vajadusel ka võimalus anda suuniseid käitumiseks või ka sanktsioneerimiseks.

Otsustused ja nõustamine. Komisjonist ei tohiks teha formaalset moodustist, vaid see peaks võimaldama otsuseid teha ja nõuandeid anda ad hoc ja suurema avaliku kärata. Viimasel koodeksi koostamise töögrupi koosolekul tekkis mõte, et need ülesanded võiks anda riigikogu juures juba töötavale korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, kes sarnaste teemadega tegeleb. Kuid oluline on silmas pidada, et jääks alles võimalus konfidentsiaalsele nõustamisele, nagu ka GRECO soovitab.