20. märts 2013 • 4 min
Jaga lugu:

Eesti raudbetoon Soome tunnelis

E-Betoonelement on osaline Soome suures raudteeehituse projektis, mis ühendab põhjanaabrite pealinna Vantaa lennujaamaga. Tehingu hinna jätab betoonitootja saladuseks, märkides, et see jääb 1 ja 5 miljoni euro vahele

“E-Betoonelemendile on tehing mitmeski mõttes märkimisväärne,” rääkis E-Betoonelemendi juht Vaido Leosk. “Tegu on suure projekti ja pikaajalise tootmisega,” selgitas ta ja lisas, et see võimaldab tasakaalustada tootmist. Leping sõlmiti eelmise aasta detsembris ja tööd kestavad ligikaudu aasta.

Leoski arvates teadvustab Soome ehitus- ja elemenditootmise sektor Eestist paremini ühtlase tootmisvoo mõju üldisele efektiivsusele. “Eesti turu projektid on tihti väga kokkusurutud tähtaegadega ja pingelised ega võimalda tootmist optimaalselt kasutada,” märkis ta.

Uus kogemus uue tootega. E-Betoonelement tehingu täpset summat avalikustada ei soovinud. “Jääb miljoni ja viie miljoni vahepeale,” ütles Leosk.

Etevõtte turundusspetsialist Mari-Liis Tenno lisas, et kahjuks pole neil õigust lepingu detaile täpsemalt avaldada. “Selle projekti puhul sõlmis E-Betoon­element lepingu oma sõsarettevõttega, mistõttu me konkurentide ja hangete teemat ei kommenteeriks,” ütles ta.

Leoski sõnul on koostöö neile uus kogemus. “Tegu on infrastruktuuri projektiga. E-Betoon­element ei ole infrastruktuuriprojektidele Soome varem elemente tarninud,” rääkis Leosk. E-Betoon­elemendi jaoks on sisuliselt tegemist ka uue tootega. “Usun, et selle projekti kogemused leiavad rakendamist ka tuleviku tunneliprojektides nii Eestis kui ka Soomes,” ütles Leosk.

Happeline pind tegi projekti kallimaks. Tenno selgitas, et kaitsetunnel kujutab endast kalju sisse lõhatud tunnelisse omakorda monteeritavast raud­betoonist tunneli konstruktsiooni rajamist. Ta lisas, et see kaetakse ka spetsiaalse membraaniga.

Tema sõnul on tööd Parma OYga jagatud nii, et kahe umbes 750 meetri pikkuse paralleelse kaitsetunne­li konstruktsiooni seinaelemendid valmistab ja tarnib Parma OY ning tunneli lae kaar­elemendid AS E-Betoonelement. “Meile teadaolevalt sellel lõigul teisi tarnijaid ei ole,” lisas Tenno. Helsingi-Vantaa lennujaama raudtee valmib 2015. aastaks ja selle ehitamine maksab 675 miljonit eurot. Algselt hinnati lennujaama viiva metroo maksu­museks 655 miljonit eurot.

Helsingi-Vantaa lennujaama Helsingiga ühendava raudtee projekt muutus kallimaks, kui lennujaama maa-alune pind osutus eeldatust happelisemaks. Põhjus on lennukite glükoolil põhinevate jäätõrjevedelike agressiivsed lagunemisproduktid, mis lühendavad konstruktsiooni­materjalide eluiga.

Asjaolu tekitas vajaduse kavandada lennujaama territooriumi alusele tunnelilõigule kaitse­rajatis.

 

Mis on mis

E-Betoonelement osaleb Soome projektis

Tarnib kaitsetunneli tarbeks kokku umbes 800 suurt kaar­elementi ja umbes 100 väiksemat. Suure kaarelemendi pikkus (sille)-laius-kõrgus on 7,64 x 2,47 x 2,53 meetrit ja mass 11,5 tonni elemendi kohta. Elementide summaarne mass on natuke üle 10 000 tonni.Kuulub koos sõsarettevõtte Parma OYga Consolis OY AB gruppi.Valmistab kaitsetunneli Kehäratale, mis on Helsingi lähipiirkonna kaherajaline reisijate transpordiks ehitatav raudtee kogupikkusega 18 km. Kehärata avatakse juulis 2015. Projekti eelarve on kasvanud 675 miljonile eurole.

 

Kommentaar

Eesti tootjatel on eelis

Jaan Luts, Tartu Maja ehk TMB ASi juht5 miljonit on täitsa reaalne, aga märkimisväärne number. 1 miljon on selline keskmine. Enamik lepinguid Soomega ongi vahemikus 0,5–5 miljonit, aga 5 miljonit on juba suur number.Suurem osa meie ettevõtte tellimustest on eksport. 2011. aastal läks umbes 75% meie toodangust välismaale, 2012. aastal 65%. Lõviosa ekspordist läheb Rootsi, üle 50%. Soome on teisel kohal, sealt tuleb meile rahaliselt aastas kokku ehk umbes 5 miljoni kandis. Varem oli see number suurem, 7–8 miljonit. Nüüd on aga Rootsi kasvanud ja Soome vähenenudEesti tootjatel on eelis eri­detaile vajavates projektides. Need on tavaliselt keerukamad, ei ole standardsed. Tavalise toote puhul on transpordikulu nii suur, et isegi lihtsa ja odava toote hind tõuseb pea kaks korda ja raske on konkureerida.Eritellimuse või keerukama toote valmistamine võtab rohkem inimtööjõudu ja ehk on ka materjal määrav hinnategur. Igal juhul on seal suhteline transpordi osakaal väiksem ja Eesti tootjad on konkurentsivõimelisemad.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt