Kaks viga, kus ettevõtjad garantii pakkumisel eksivad

1. Kaupleja antav info müügigarantii põhisisu kohta on ebapiisav. Garantiitingimustes peab olema kirjas müügigarantii andja nimi ja aadress ning isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda. Samuti peab olema kirjas, millised õigused garantii tarbijale annab, garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord, garantii tähtaeg ja kehtivusala. Tingimustest peab ka selguma, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused.

2. Garantiitingimustest ei selgu, mille poolest on antav garantii seaduses sätestatust soodsam.

Müügigarantii on kaupleja või tootja vabatahtlik lubadus pakkuda tarbijale teatud ajaperioodil soodsamaid tingimusi, kui annab seadusest tulenev kaheaastane kaebuse esitamise õigus.

Pretensiooni esitamise perioodi jooksul on tarbijal õigus puudusega kauba korral nõuda toote tasuta remonti, selle asendamist uue kaubaga või tootest loobuda, kui müüjal pole võimalik kaupa parandada või asendada. Garantiiga peab aga müüja pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui eeltoodud õigused, näiteks asendustoodet garantiiremondi ajaks, ööpäevaringset klienditeenindust vms.

Tarbijal on õigus ise valida, kas ta soovib kasutada garantiid või kaebuse esitamise õigust.

Pärast tarbijakaitseameti sekkumist on osa kauplejaid toodete garantiitingimusi muutnud või täiendanud. Osal juhtudel on kauplejad kaubale garantii andmisest loobunud, kuna pole suutnud garantii soodsamat seisundit selgitada.

Veebruaris pöördusid tarbijad tarbijakaitseameti poole kokku 3312 korral. Enim pöördumisi oli möödunud kuul seoses internetikaubandusega (199 pöördumist). Järgnesid mured jalatsitega (138 pöördumist) ning telefonide ja muude sidevahenditega (122 pöördumist).