Mario Draghil raske imet teha

“Turg on killustunud, vahed pangalaenude intressimäärades püsivad ning seetõttu on euroalal ääreriikides majanduskasvu väljavaated väga nigelad,” kommenteeris ajalehele Financial Times Goldman Sachsi Euroopa ökonomist Huw Pill. Euroala majandus on languses olnud viis kvartalit järjest ja pööret ei paista.

Euroopa finantsturgude killustumine on juba mõnda aega keskpanga üks peamisi muresid, tunnistas Mario Draghi eelmise intressinõupidamise järel märtsis.

Keskpank saaks siin üht-teist teha – aktsepteerida ka väikefirmadele antud laene tagatisena keskpanga laenude vastu või osta kommertspankadelt üles hapnevaid varasid, mis praegu uute laenude väljastamist tagasi hoiavad.

Selliseks sammuks 17 riigi seas konsensuse leidmine ei oleks aga kerge. Financial Times tsiteeris Saksamaa keskpanga juhti Jens Weidmanni, kes ei varjanud oma skepsist, kas laenuraha hinnavahet euroala erinevate riikide väikefirmadele peaks siluma just keskpanga rahapoliitiliste instrumentidega.

Võimalikku “katet” keskpanga tugiostudeks võib pakkuda see, kui liikmesriigid või Euroopa Komisjon väiksemate firmade laenudele garantii annavad, arutles Petersoni Instituudi analüütik Jacob Kirkegaard.

Killustumist euroalal süvendasid ja rõhutasid veelgi Küprose pangandussüsteemi stabiliseerimiseks kehtestatud piirangud kapitali vabale liikumisele. See on rahaliidu jaoks pretsedenditu samm, mis sisuliselt tähendab, et eurol ja eurol on vahe.

“Draghi peab kapitalikontrolli kohta paar kõva sõna ütlema – see on turgude killustumise halvim vorm,” märkis Deutsche Banki strateeg Jim Reid keskpanga nõukogu tänase istungi eel. “Loogiliselt tuleks Euroopa Keskpangal öelda, et kapitalikontroll on Küprose suveräänne otsus ning et Euroopa Keskpank on valmis tagama likviidsust, kui see piirangute tühistamise järel peaks vajalik olema.”

Küprosele teised reeglid. Draghil tuleb ilmselt keskpanga rollist aru anda ka Küprose abipaketi teistes aspektides. Keskpank seadis Küprose valitsuse sisuliselt ultimaatumi ette – kui pankade stabiliseerimiseks Küproselt 5,8 miljardit eurot ei leita, lõpetab keskpank likviidsuslaenud Küprose hädas pankadele. See tekitab küsimuse, kas keskpank on valmis sarnast meelekindlust ilmutama ka juhul, kui see peaks vajalik olema poliitikute survestamiseks Itaalias või Hispaanias, mis on vastavalt euroala suuruselt kolmas ja neljas majandusruum. Või saab sellest õpikunäide suurte ja väikeste riikide erinevast kohtlemisest, nagu kahtlustab nobelist Christopher Pissarides, kes nõustab praegu Küprose valitsust.

Draghi seisukohta oodatakse ka eurogrupi juhi Jeroen Dijsselblomi turge väristanud väljaütlemisele, et siitmaalt edasi ei saa raskustesse sattunud pangad enam nii palju maksumaksjatele loota. Esmalt tuleb kahjud kanda pangal endal.

Mario Draghilt oodatakse siiski ka signaali võimalikust stiimulist. Juba märtsis teatas Draghi, et keskpanga rahapoliitika jääb majanduskasvu toetama nii kauaks, kui see vajalik on. Selline teavitamine on omane pigem USA Föderaalreservile ning tavatu Euroopa Keskpanga jaoks, mis on ikka ja alati korranud mantrat, et pank ette mingeid lubadusi ei anna.