Tööstuses ekspordil raske aeg

Äriettevõtete kindlustunne juunis on tööstus- ja ehitussektoris halvem kui mais ja jääb alla ka eelmise aasta juuni tasemele, teatas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. 25% tööstusettevõtete juhtide hinnangul on nõudlus tavapärasest halvem ja 29% ettevõtetel on probleeme eksporttellimustega. Järgnevatel kuudel oodatakse siiski töötleva tööstuse toodangu mahu kasvu ja 16 % ettevõtteid otsib juurde uusi töötajaid. 

Endiselt on ebakindlad ehitusettevõtjad, kelle kindlustunde indikaator oli 0, langedes veelgi võrreldes möödunud kuuga, mil see näitaja oli 3. Aasta tagasi juunis oli sama indikaator 20. Jätkuvalt piirab ehitustegevust enim ebapiisav nõudlus, kuigi rohkem on selliseid ettevõtteid, mille ehitustööde maht viimasel kolmel kuul kasvas.

Igal kolmandal ehitusettevõttel on tellimuste portfell õhem kui sellele aastaajale tavapärane. Järgnevatel suvekuudel ehitustööde maht  kasvab, kuigi oluliselt mõõdukamalt kui eelmisel aastal, ja iga neljas ettevõte soovib juurde võtta töötajaid. Teravnev konkurents ehitussektoris on vähendanud hinnatõusu ootusi.

Peamiselt siseturule orienteeritud kaubandus- ja teenidussektoris kindlustunne viimase kuuga parenes. Indikaator oli juunis seitse punkti parem kui mais ja kaks punkti parem kui aasta tagasi samal ajal, jäädes 26 punkti juurde.

Kõige optimistlikumalt vaatavad tulevikku suured kaubanduskeskused ja toidukaupu müüvate kaupluste juhid. Hästi läheb ka aktiivsel ehitusperioodil ehituskaupu ja majatarbeid müüvatel kauplustel. Kõige ettevaatlikumad on garderoobikaupu müüvad kauplused. 

Jaekaupmeeste viimase kolme kuu müük on olnud kasvutrendil – müük kasvas 60% ettevõtetest, 2012 sama näitaja oli 56%. Ka järgnevaks kolmeks kuuks näeb 54% ettevõtetest ette müügimahu kasvu.

Kauplused on aktiivsed töökohtade pakkujad ja järgneva kolme kuu jooksul plaanib iga viies kauplus töötajate arvu suurendada. Kõige aktiivsemad on suured kaubanduskeskused ja kaubamajad.  

Tarbijate kindlustunne vähenes võrreldes maiga -7 punktini ja seda eelkõige tingituna halvenenud ootustest riigi majandusarengu suhtes ja väiksematest säästuvõimalustest.