• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 30.09.13, 00:00

Protsessi nautija

Raudteeärimees Oleg Ossinovski, kes elab põhimõtte järgi, et teine koht on kaotus ning see ei saa olla eesmärk, hüppaski tänavu rikaste edetabelis teiselt kohalt esimeseks.
Queeni laul “We are the champions” on Ossinovski telefonihelin.
Intervjuu jooksul jõuab see vähemalt kaks korda heliseda. See laul läheb hästi kokku tema kuvandiga.
Tema ettevõte Skinest Rail on Baltimaade suurim raudtee-ettevõte. Ossinovski ise ütleb, et tal ei ole äris eesmärki, lihtsalt naudib töötamist – laiendab pidevalt haaret ning arendab olemasolevat äri.
Skinest Rail käive kasvas eelmisel aastal 65%. Eestis ei ole palju ettevõtteid, mis nii kiiresti kasvavad. Milles peitub teie edu? Nagu ma naljatledes ikka ütlen, on edu võti äärmiselt lihtne: hea meeskond, otsustavus, investeeringud, turu kasv, õnn ja muud väheolulised asjaolud. Ma olen kindel, et Eestis on palju edukaid ettevõtteid. Meie ettevõttele oli eelmine aasta väga edukas. Selle aasta tulemused tulevad tagasihoidlikumad. Käive tuleb väiksem, kuid püüame kasumi samal tasemel hoida. Raudteesektoris oli eelmisel aastal tunne nagu 2007. aastal – buum enne langust. Selle aasta alguses hakkaski sektor kokku tõmbuma.
Kas sektor kukub ainult siin Balti riikides või üle maailma? Kaubamaht on kahanenud kõigis 1520millimeetrise rööpalaiusega riikides,  ühtedes rohkem, teistes vähem. Raudtee reageerib majanduskasvu aeglustumisele ühena esimestest, vähendatakse tootmist ja tarbimist ning vedusid ei tehta. Kahjuks ei ole maailm lahendanud ületootmise probleemi – kriisis oleme selle pelgalt keskpankades trükitud raha alla ära peitnud. Keegi ei taha osta sellises mahus tooteid, nagu tööstus neid tahab toota. Inimene ei saa ega taha vahetada televiisorit ja autot igal aastal, aga tööstuse kasvuloogika just seda nõuab. Seepärast pannakse kriisides kinni tehased, siis nende varustusketi teised osad, järgneb tööpuudus jne.
Kas teete juba eelarvet järgmiseks aastaks? Tavaliselt teeme me eelarve novembri lõpuks. Siin on selge põhimõte, et mida hiljem, seda täpsem. Meie äris on liiga palju muutuvaid faktoreid, mis tulemusi mõjutavad.
Mingi aeg olite aktiivsed Kasahstanis, kuidas seal edeneb?  Suurendame sellel turul järjepidevalt aktiivsust. Meil töötab seal tuhandeid kauba- ja reisivaguneid. Majanduslangust on küll tunda ka seal, sest kasahhi turg on avatud ning maailmaturuga tihedalt seotud.
Raudteeäri on rohkem riiklik äri, kuidas on teil õnnestunud saada endale hankeid ja läbi lüüa erinevates riikides? Päris nii ei ole. Infrastruktuur on enamasti riigi oma, aga vedajatest on väga paljud eraettevõtjad. Meil ei ole vahet, kas tegemist on erakliendi või riigifirmaga – pakume mõlemale maksimaalse kvaliteediga teenust.
Kuidas edeneb projekt Usbekistanis? Skinest Rail tarnib Usbekistani raudtee-ettevõttele metallivalu tootmisüksuse, kus hakatakse vagunitele varuosi tootma. Peagi jõuab ehitus lõpule ning algab tootmine. Kõik on graafikus.
Millised on tulevikuplaanid, uued turud, kuhu plaanite minna? Me püüame pidevalt olemasolevatel turgudel laieneda, pakkudes ­uusi tooteid ja teenuseid. Loomulikult üritame siseneda ka uutele turgudele. Näiteks oleme sõlminud esimesed lepingud kahe Aserbaidžaani kliendiga. Tulevikus püüame alustada kaubavedudega Aserbaidžaani ja Gruusia vahel.
Jätkame pidevate investeeringutega vaguniparki ning arendame Daugavpilsi veduriremonditehast, millel ei ole mitme tuhande kilomeetri raadiuses sisuliselt konkurente.
Skinest Grupp alustas sel aastal suure projektiga Gruusias. Ettevõte Skinest Hydroenergy arendab esimest hüdroelektrijaama ning ehitustööd algavad mõne kuu pärast. Paralleelselt otsime ka uusi hüdroprojekte. Meie eesmärk on ehitada valmis 100 MW võimsust viie aasta jooksul, milleks kulub suurusjärgus 200 miljonit dollarit investeeringuid.
Lõpuks ei saa mainimata jätta meie grupi lemmiklast – restorani Cha Dao.
Kust tuli mõte investeerida hüdroenergiasse? Skinest Grupp on juba palju aastaid edukalt töötanud Gruusias ning me otsustasime kapitaliseerida oma teadmised sellest turust. Gruusia on unikaalne piirkond nii hüdroenergia mahtude kui ka kvaliteedi mõttes. Sellest elektri tootmine on tulus ka ilma riiklike toetusteta. Doteeritud energeetika tähendab üldjuhul, et ametnik mängib seadusega nagu palliga ja tema otsusest sõltub, milline ettevõte õitseb ning milline kannab suuri kahjumeid. Oleme sellega Eestis oma vitsad kätte saanud, mistõttu on Gruusia turu põhimõttel toimiv energeetika päris ahvatlev.
Seega on parem äri ajada kuskil mujal kui Eestis? Ei, mitte mingil juhul. Võimalik, et Eesti on äri ajamiseks maailma parim riik. Kahjuks on meil aga objektiivsed piirangud. Siin on praktiliselt võimatu leida suuri investeerimisprojekte, turg on pisike ning inimesi vähe.
Mis aga puudutab Skinest Energiat, siis 2005. aastal uskusime valitsust, et seadus hakkab töötama kõigile ühtemoodi, ning alustasime tuulepargi arendamist. Nüüd toodab park juba aastaid elektrit, kuid me ei ole saanud ühtegi senti ei rohelise energia toetust ega CO2 kvooti. Kusjuures kvoodi said kõik pargid peale meie, isegi need, mis on alles paberil. Loodame, et kohus lahendab selle seadusetuse.
See toetuste valdkond on majanduse eraldi osa, mis paneb minu moraalsed põhimõtted tõsiselt proovile. Muus osas on meil suurepärane ärikliima.
Aga kuidas on Eesti majandusega?Kui vaadata pankade ja ministeeriumi prognoose, siis on lähitulevik suhteliselt pessimistlik. Minu isiklik prognoos on, et meie majanduskasv aeglustub, kuid me jääme siiski oma konkurentidest ja partneritest paremaks. Eesti ettevõtted ja riik näitavad kogu maailmale, kuidas arendada tugevat ja konkurentsivõimelist majandust. Au teile!
Kas järgmisel aastal Eesti majandus kukub või on stabiilne? Prognoosimine on üks tänamatu töö, eriti kui räägime nii pikast perspektiivist nagu üks aasta. Ühe hetkega võib kõik muutuda, eriti halvemuse poole.
Rääkides Äripäeva rikaste edetabelist. Olete küll öelnud, et Teil ei ole sellest sooja ega külma, aga kas mäletate, mitmendal kohal te olite eelmisel aastal? Esikolmikus.
Mida arvate, mis koha peal Te olete sellel aastal? Mis mul siin ikka arvata. Äripäeval on oma vara arvutamise metoodika ja kõik muu on ju puhas matemaatika. Õigem oleks muidugi nimetada seda “avalikel allikatel põhinev ettevõtjate edetabel”, sest arvestatav hulk tõeliselt rikkaid inimesi töötavad offshore’ide kaudu ja te ei näe nende vara. Need ei ole ilmtingimata kurjategijaid, kes hoiduvad maksudest, mõned töötavad offshore’ide kaudu oma äri­spetsiifika tõttu.
Kas tunnete, et olete aastaga rikkamaks saanud? Kindlasti nende 32 miljoni võrra, mille Skinest teenis. Spacecom teenis eelmisel aastal samuti üle 40 miljoni ning sel sügisel maksab esmakordselt oma ajaloos dividende ligi 8 miljonit eurot. Seejuures kuulub suurem osa ettevõttest välismaa kapitalile, mistõttu on lausa naljakas kuulata hirmujutte välismaalastest, kes Eestis makse ei maksa.
Millised on Teie isiklikud plaanid dividendidega? Spacecomi dividendid ei ole suur summa ning need saab Skinest kui aktsionär. Võimalik, et see summa läheb Gruusia või Läti investeeringuteks, aga võib-olla ostame vedureid ja vaguneid, mis hakkavad Eestis töötama. Tõenäoliselt võtan ka Skinestist mingi hulga dividende välja. Eks näis.
Tulles tagasi rikaste edetabeli juurde. Ma saan Teid õnnitleda, sest sel aastal Te võitsite? Tegelikult? Kuhu siis Hillar kadus?
Teder kukkus. See on imelik ja tõenäoliselt ajutine. Ma just lugesin, et ta väljus väga edukalt börsile oma ettevõttega. Ju see ei kajastu veel selle aasta aruandes.
Nojah, esimene, siis esimene. Ega selle edetabeli kohaga pole niikuinii midagi peale hakata.
See esimene koht, sellest ei ole Teil külma ega sooja? Aga mis mul sellest kasu on? Mida see mulle annab?
Lugupidamist? Ärge tehke nalja. Ma ei ole veel kohanud inimesi, kellest peetakse rohkem või vähem lugu sõltuvalt kohast kuskil edetabelis.
Kuulsus. Eesti on nii pisike riik, et siin tunnevad kõik niikuinii kõiki.
Kas Äripäeva arvutus Teie vara kohta vastab tegelikkusele? Ma ei ole kunagi töötanud läbi offshore-firmade, kogu minu vara asub Eestis. Ei ole kuskile kõrvale pandud “mustadeks päevadeks”. See on minu riik, siin on sündinud ning elavad minu lapsed ning ma tahan elada ainult siin. Ma ei varja ega karda midagi. Mul ei ole mingit absoluutset eesmärki, mida püüan äris saavutada. Mõned aastad tagasi saavutasin ma teatud kooskõla iseendaga ning sellest ajast elan väga õnnelikult. Naudin iga päeva ning teen vaid seda, mis pakub rõõmu. Pärast perekonda on selleks just töö.
 
Eskoht
Oleg Ossinovski, 47
297,9 mln eurotTransport, teenused, kaubandus
 
Taust
Ossinovskil neljas aasta esikolmikus
Sündinud 27. mail 1966.Alustas raudteelase karjääri 1988. aastal Tapa vagunidepoos meistrina.Talle kuuluva Skinest Grupi käive kasvas eelmisel aastal 2,5 korda, 314 miljoni euroni, kasum kasvas kolmandiku võrra, 32,9 miljoni euroni.Grupiga on seotud kokku 38 ettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Gruusias, Poolas, Soomes ja Rootsis, teiste seas nt raudteevedudega tegelevas ASis Spacecom osalust omav Skinest Rail, tuuleparkide omanik Skinest Energia, Alexela Oil, Balti Realiseerimiskeskus ning restoran Cha Dao.Äripartner mullu 19 miljonit eurot kasumit teeninud investeerimisfirmas AS Skinest Finants Pavel Prikhodko.Rikaste TOPis kolmel varasemal aastal esikolmikus, mullu teisel kohal.Valiti mullu Äripäeva aasta ärimeheks.Toetab sotsiaaldemokraate, SDE juhatusse kuuluv poeg Jevgeni on riigikogu liige ning partei Narva linnapea kandidaat.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele