• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aruandega hilinemist  raviks läbimõeldum trahvimine

    Justiitsministeeriumi idee muuta ettevõtete majandusaasta aruande esitamine hilinejatele tasuliseks ei ole parim lahendus. Märksa mõjusam on praegu kehtiva trahvisüsteemi tõhustamine, samuti võiks hakata tunnustama ettevõtteid, kes on aruande õigeaegselt esitanud.

    Kõik ettevõtted on kohustatud äriregistrile esitama aruande kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kui seda tähtajaks ei tehta, võidakse praeguste reeglite järgi määrata kuni 3200 euroni ulatuv rahatrahv. 2012. aastal esitas aruande õigeaegselt ainult 56% aruandluskohuslastest, kuu jooksul lisandus veel veidi üle kümne protsendi. Seega ligi pooled ettevõtted ei avalda oma majandusaasta tulemusi õigeaegselt.
    Suurendamaks ettevõtjate motivatsiooni tähtaegadest kinnipidamisel, tuligi justiitsministeerium välja ideega muuta majandusaasta aruande esitamine hilinejatele tasuliseks. Kindlasti on viise, kuidas ärgitada ettevõtjaid aruannet õigeaegselt esitama, kuid praeguse analüüsi põhjal ei saa väita, et tasu kehtestamine oleks ainuõige ja parim lahendus. Kaubanduskoja hinnangul on igal juhul oluliselt mõjusam praegu kehtiva trahvisüsteemi tõhustamine koos hoiatuste kiiremaks ja kas või automaatseks muutmisega, nagu on tehtud statistika- ja maksualase aruandluse puhul. Peab arvestama, et iga uue süsteemi rakendamisega tekivad ka lisakulud.
    Tublide premeerimine. Kaaluda võiks ka ideed siduda aruande õigeaegne esitamine teatud preemiatega. Ettevõtjad on pakkunud, et ettevõttele võiksid siis olla teatud äriregistri toimingud tasuta, näiteks omakapitali suurendamine ja/või vähendamine. Või saaks ettevõte teha teatud arvu päringuid äriregistris tasuta. Kindlasti oleks võimalik ettevõtjaid motiveerida ka mitterahaliste meetmetega. Võib arutleda ka selle üle, kas aruande tähtajaks esitamata jätmine võiks olla mittekvalifitseerimise aluseks riigihangetel.
    Ministeeriumi arvates oleks aga hilinemise korral makstaval tasul trahvi ees mitu eelist. Esiteks peaks ettevõte tasu maksma ka juhul, kui aruande esitamisega on hilinetud ehk ainult mõni päev või nädal. Praegu hakatakse aruande esitamata jätnud ettevõtteid trahvima alles mitme kuu pärast. Tasu kogumine oleks lihtsam, sest seda saaks korraldada läbi ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkonna ning hilinenud aruannet ei saakski esitada ilma tasu maksmata.
    Kaubanduskoda küsis oma liikmete käest, mis nemad ministeeriumi ideest arvavad. 47% vastanutest toetas seda. 32% oli sellele vastu ja 21% vastanutest leidis, et ei ole vahet, kas hilinemise korral maksta tasu või trahvi, kuid pidas aruande esitamise tähtajast kinnipidamist siiski oluliseks.
    Tasu kehtestamise kitsaskohad. Kuigi küsitluse tulemuste järgi ettevõtjad pigem toetavad uut ideed, näitab sügavam analüüs, et sellel on ka mitu kitsaskohta. Näiteks ei anna tasu kehtestamine soovitud tulemust olukorras, kus ettevõte ei esitagi aruannet äriregistrile või on sisulisest majandustegevusest loobunud. Kui trahvist üldse loobuda, siis ei kohustaks ettevõtjat aruannet esitama enam miski. Praegu on võimalik ettevõttele, kes jätab aruande esitamata, määrata rahatrahv. Samuti võib trahvi määrata juhatuse liikmele.
    Mitme vastaja arvates tekiks tasu kehtestamisel sisuliselt ettevõtjale õigus esitada raha eest majandusaasta aruanne tähtajast hiljem. Kas see võiks veelgi süvendada suhtumist, et tähtaeg ei ole oluline? Teatud juhtudel ei ole automaatse tasu nõudmine ka objektiivselt põhjendatud. Näiteks olukordades, kus hilinemine on tingitud hoopis audiitoripoolsest viivitusest või on maksuhaldur revisjoni käigus aruande jaoks vajalikud dokumendid uurimiseks võtnud.
    Oluliseks probleemiks, millele ka koja liikmed tähelepanu juhtisid, on sobiva tasu suuruse määramine. Ministeeriumi hinnangul peaks tasu sõltuma sellest, kui palju on ettevõte aruande esitamisega hiljaks jäänud: mida rohkem on hilinetud, seda suurem tasu. Sama põhimõtet toetavad ka vastanud ettevõtjad. Kuid tasu suurus ei tohiks olla väikeettevõtetele üleliigselt koormav. Tasu peaks olema piisavalt kõrge motiveerimaks ettevõtteid aruandeid esitama, kuid samas arvestama ettevõtte rahalise võimekuse ja suurusega. Sellise tasu määra leidmine võib praktikas kujuneda problemaatiliseks.
    Eeltoodud ettepanekuid ja arvamusi kaaludes leiab kaubanduskoda, et tuleb põhjalikumalt analüüsida võimaliku hilinemistasu kehtestamise alternatiive ning esimese sammuna tõhustada hoopis praegust hoiatus- ja trahvisüsteemi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Uut koroonatüvi leidub 38 riigis
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Ühisrahastajatele miljoneid võlgu jäänud saetööstus läks haamri alla
Pankrotihaldur pani ühisrahastusportaali Crowdestate investoritele miljoneid eurosid võlgu jäänud puidufirma Baltic Foresti saetööstuse 7,3 miljoni euroga oksjonile.
Pankrotihaldur pani ühisrahastusportaali Crowdestate investoritele miljoneid eurosid võlgu jäänud puidufirma Baltic Foresti saetööstuse 7,3 miljoni euroga oksjonile.