Palgad tugeva surve all

Kuidas mõjutab Soome majandusolukorra halvenemine Eesti tööturgu? Soome turg on alati olnud meile tähtis, ekspordime sinna oma kaupu ja teenuseid. Kui nende kasvupotentsiaal on takerdunud, siis see tähendab, et ka meie eksport sinna ei saa sama kiiresti kasvada, me ei saa teenida tulu.

Eksportivate sektorite vähenenud ja takerdunud võimalused Soome turul tähendavad tööturu seisukohast ka palgaturule väiksemaid kasvuvõimalusi, Eesti ettevõtetele siis. Mis puudutab Soome läinud inimesi, siis praegu on näha, et ka sisseränne Soomest Eestisse on intensiivistunud. Päris palju – ehk isegi ligi pool – sellest on remigratsioon. Ilmselt mõni meie enda Kalevipoegki tuleb tagasi, aga kas selle üle on mõtet rõõmu tunda tingimustes, kus meil pole neile just palju tööd pakkuda? Hea muidugi, et side kodumaaga ei katkenud, aga veel parem oleks, kui meil oleks neile ka tööd pakkuda.

Kas Soome ettevõtted võivad Eestisse kolima hakata ja asuda siin rohkem töökohti looma? Noh-jah, see on selline optimistlik vaade. Eks mida raskem on rikastel soomlastel, seda rohkem nad otsivad võib-olla uusi võimalusi siin Eestis ja ka mujal, aga seda on raske prognoosida. Nii sel aastal kui ka eelnevatel on Soome ettevõtete arv Eestis iseenesest juba suurenenud. Ka välisomanduses olnud ettevõtete palgad on kasvanud kiiremini, sellega on osaliselt põhjendatud ka seesama keskmise palga kasv. Iseenesest on ju tore, kui nad tulevad ja investeerivad, pakuvad töökohti ning tõstavad palka kiiremini, kui me ise seda suudame. Kuid väga suurt mõju ma veel selles osas ei ennustaks.

Kas palgasurve Eestis võib kaasa tuua ka muudatusi? Mõni sektor peab ennast koomale tõmbama, kui töötajaid ei leia, aga palgasurve on ometi suur? Kahtlemata. Juba praegu näeme, et palgaootus kasvas töötute hulgas päris kiiresti. Ettevõtted, kes varem arvasid võib-olla, et on võimalik töötute hulgast 300–400 euroga töötajaid leida, peavad nüüd oma plaane redigeerima. Mida kiiremini kasvab palk, seda raskem on neil ettevõtetel siin nüüd ellu jääda, eriti ettevõtetel, mis loovad madalat lisandväärtust.

Sektorite lõikes on probleemid erinevad, tänavu me nägime probleeme veonduses, kuid nende probleemid pole niivõrd palkadega seotud, vaid nii raudtee kui ka sadama ja transiidifirmade Eestist lahkumise või koomaletõmbumisega. Seal on raske seda kõike palkadega seostada.

Ehitus vaevleb pigem tellimuste puuduses, mitte nii palju kõrgema palga tõttu.

Meil on 80% ettevõtetest mikroettevõtted. Kui nad on oma äriplaani üles ehitanud madala või madalama palga peale, siis on neil raske.

Kuidas riigitöötajate palgatõus tööturule mõjub? Riigitöötajate palk kasvas umbes samas tempos nagu keskmine, isegi veidi vähem. Järgmisel aastal kasvab nii keskmine palk kui ka riigitöötajate palk. Mis puudutab riigitöötajate palka, siis siin on ainult üks soovitus: riigitöötajate palgatõus ei tohiks olla erasektorist tööjõu äratõmbajaks. Kuid ka vastupidi – riigisektoris peavad ka palgad tõusma, sest muidu kaotab riik kõik oma väljakoolitatud spetsialistid erasektorile.

Veofirma palka tõsta ei plaani

Veofirma Miil OÜ hoiab oma palgad Eesti keskmisest kõrgemal ja järsku palgatõusu plaanis pole.Miil OÜ juhi Heiki Hüti sõnul on nende firmas palgad igal aastal veidi kasvanud. “Meie keskmine palk on üle Eesti keskmise ja nii see peabki olema. Kui Eesti keskmine palk tõuseb, siis ka meil peab tõusma,” ütles ta. Tema hinnangul pole Eesti palgatõus olnud liiga kiire.Probleemina näeb Hütt odav-vedajad, kes kasutavad odavat Vene või maksuvaba kütust ja maksavad palka ümbrikus.“Kindel on, et autojuhti ikka 300–700 euro eest ei saa, aruannetest selgub aga, et saab küll. Keegivõiks kontrollida,” soovitas ta.  Hütt märkis, et hinnad tõusevad kogu aeg, ainult mitte veo­hind. “Me ei ole saanud hinda tõsta viis aastat, kogu aeg tekivad kuskilt uued odavvedajad. Selle asemel oleme vähendanud kütuse- ja remondikulu seitsme aastaga umbes 20%,” ütles ta. Suurema osa kasumist plaanib ettevõte investeerida masinaparki ja soetada uut säästlikumat tehnikat.

 

Mis toimub Eesti tööturul

Madalapalgalisi pole võtta. Töötuse määr on langenud tasemele, mis tekitab tuntavat palgasurvet. Vähenenud on võimalus palgata töötajaid töötute hulgast madalama palgaga.Tugev palgasurve. Keskmine palk kasvas aasta esimeses pooles 8,5%, töötute palgaootus kasvas veel kiiremini.töövõtja positsioon on tugevnenud. Põhjuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus ja võimalus välismaale minna.Otsitakse paremat. Töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb.Ettevõtete positsioon nõrgeneb. Kuigi esimesel poolaastal kasvasid ka kasumid, vähendab pikka aega kestev kiire palgakasv ettevõtete võimet hoida alles töökohti võimalike tagasilöökide korral. Majanduskasvu pidurdumine pole tööturule veel suurt mõju avaldanud.Kulud kasvavad. Kiiresti kasvas tööjõu ühikukulu ühe isiku kohta.

 

Peame kokkutõmbuval turul palka tõstma

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juhtKindlasti ei ole Soomest tagasipöördudajatele sama hinna eest tööd pakkuda. Kui on tegemist spetsiifilise kvalifitseeritud tööjõuga, siis võiks eeldada, et praegu selline inimene Eestis tööd ka leiab. Aga mis puudutab üleüldist ehitustööjõudu, siis seoses ehitusmahu vähenemisega hakkab tööjõudu natukene üle jääma. Kui need välismaalt tagasi tulevad inimesed pole mingi ala tõelised professionaalid, siis võib juhtuda, et kohalikel ehitusfirmade polegi neile midagi pakkuda.Seda, et Soome firmad Eestisse koliks, ma väga tõenäoliseks ei pea. On üksikuid Soome ettevõtteid, kes siia kolivad, lihtsalt selle pärast, et koduturg on kitsaks jäänud ja hakatakse arendama rahvusvahelist tegevust. Kuid kui võrrelda Eesti ja Soome turumahte, siis need erinevad nii palju, et kui firma endale Soomes tööd ei leia, vaevalt seda Eestis leida suudab.Tõenäoliselt oleme sunnitud tõstma töötajate palku, üleüldine trend on selline. Ühtepidi on surve palgatõusuks, aga teistpidi tõmbub turg kokku. Ma julgeksin arvata, et selline kahe trendi vastassuunalisus on ajutine nähtus.Ühel hetkel jõutakse võib-olla olukorda, kus palgad jälle külmutatakse või ollakse sunnitud palku negatiivses suunas üle vaatama. Kuid arvestades elukalliduse suunda ja tarbijahinnaindeksit, siis see ei saa olla väga lihtne ja populaarne otsus. Aga kui turul positiivset muutust ei tule, siis me sinna välja jõuame. Palju oleneb ka sellest, kui kiiresti, millises mahus ja millistes sektorites suudetakse järgmise Euroopa Liidu rahastamisperioodi raha kasutusele võtta. Tundub, et tuleval aastal see rahalaev siia ei jõua. Ja puhtalt omavahenditest samasugust taset üleval ei hoia.