13. oktoober 2013 kell 21:00

IT ja ärindus tasuvaimad erialad

Eesti tasuvamate koolide hulka kuuluvad Eesti Lennuakadeemia, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Estonian Business School (EBS), kus lõpetajate keskmine kuupalk küündib üle 1600 euro.

Kõrgeimat palka said Tallinna Tehnikaülikoolis arvutiteaduste eriala lõpetanud, teenides kuus 1744 eurot. Sama eriala oli pingereas veel kolmandal ja viiendal kohal, vastavalt IT Kolledži ja Tartu Ülikooli õppeprogrammist. Edukamate valdkondade hulka kuulusid ka transporditeenused, ärindus ja haldus ning õigus.

“Oleme üritanud selle õppekava üles ehitada selliselt, et arvestame tööturu vajadusi. Näiteks bakalaureuseõppe ettevõtluse õppekavasse oleme sisse toonud loomemajanduse. Oleme prognoosinud, et selles valdkonnas on inimesi vaja,” ütles EBSi­ rektor Arno Almann.

“Haridus, ükskõik, mis tasemel me seda anname, peab orienteeruma tööturu vajadustele. Lõpetaja peab leidma töö ja EBS on selle seadnud endale väga selgeks eesmärgiks. Oleme öelnud, et kui EBSi lõpetajad registreerivad end töötukassas, siis me korjame nad sealt kokku ja teeme neile täiendõppe tasuta. Seda vajadust pole veel olnud,” tundis Almann head meelt.

Rektori sõnul üritab EBS kaasata teoreetilistesse õpingutesse nii palju praktikat, et lõpetajad saaksid vaevata tööle asuda.

Ettevõtjad õpivad ametikoolis ärijuhtimist. Kõrgeima palgataseme kutseharidusega töötajate seas saavutasid Eesti Mereakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Sisekaitseakadeemia, kus sissetulek jäi 1000 euro juurde. Silma paistsid ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli meessoost lõpetajad, kelle igakuine sissetulek ületas neljakohalise arvu piiri.

“Kuna meil on väga palju kaugõppijaid, siis meesterahvad, kes tulevad õppima, on ettevõtjad või nad ongi juba suhteliselt headel töökohtadel,” selgitas Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli. Noorväli sõnul õpib nende koolis tuhandest hariduse omandajast hinnanguliselt 10 protsenti mehi, kes valdavalt õpivad ärijuhtimist. Täiesti nullist alustajaid leidub Lääne-Virumaa koolis üksikuid.

Statistikaameti juhtivstatistiku Koit Meresi sõnul teenivad ärinduse ja halduse eriala lõpetajad kõrget palka, kuid näiteks kutseharidusega lõpetajate seas on ligi 20 protsenti inimesi, kes märgivad end vähemalt korra aasta jooksul töötuks.

EBSi lõpetajad teevad teistele ära. “EBS on ilmekas näide, kuidas asju tuleb vaadata kompleksselt. Kui EBS oli konkurentsitult kõige kõrgema palgaga nii  kõrgkoolide seas kui ka ärinduses, samal ajal pole EBSi­ lõpetajad praktiliselt üldse töötud,” tõdes Meres.

Kui rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseastmelt teisele palgaastmele jõutakse kõige sagedamini järgmise haridustaseme omandamisega, siis EBSi lõpetajad on juhtivstatistiku hinnangul keskendunud niivõrd palju tööle, et nemad saavad bakalaureuse- või rakenduskõrghariduse tasemega palka, mida teised magistrikraadiga. “Suundumus on selgelt praktikale ja mitte teaduse tegemisele,” täiendas ta.

Töötud ärijuhid. Statistikaameti andmed näitavad, et ärinduse ja halduse õppesuundadel õppinute töötus on suurem kui teiste erialade lõpetajatel. Almanni hinnangul jääb ligi 12% ärinduse ja halduse rakenduskõrgharidusega inimestest pärast lõpetamist töötuks, kuna õppijate ootused on liiga kõrged. “Ka praeguses haridusmudelis on ju kolmeaastane bakalaureuseõpe ainult kõrghariduse esimene aste. Me peamegi silmas pidama seda, et kui inimene läbib bakalaureuseastme õpingud, on väga oluline, et ta saaks endale oskuse täita mingit konkreetset ametit. Ta ei ole veel ärijuht, aga väga tubli projektijuht, mänedžer, müügikorraldaja või konverentsikorraldaja,” selgitas ta.

Rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse tasemega erialadest tekib raskusi töö leidmisel veel tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse ning transporditeenuste eriala lõpetajatel. Kõige rohkem registreerivad lõpetajad end töötuks just esimesel aastal pärast hariduse omandamist. Samuti tuuakse esile regionaalset erinevust, näiteks on Ida-Virumaal suur ka nende koolide lõpetajate töötus, mille lõpetajad saavad kõrget sissetulekut ja õpivad edasi. Meresi sõnul pole aga vahet, kas lõpetada kool maakohas või Tallinnas-Tartus.

Pehmetel erialadel ühtlasem palgatase

Statistikaameti analüütiku Kaia Kabaneni sõnul on väikseim palgaerinevus meeste ja naiste vahel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia lõpetanutel. “Nende palgalõhe on väiksem, kuigi palgatase on madalam,” ütles Kabanen. “Üldiselt on  meestel küllaltki palju suuremad töised sissetulekud kui naistel,”  lisas ta. Kabaneni sõnul ei ole teada, mitmelt tööandjalt tasu saadakse ning suure tõenäosusega võib oma korrektuure veel teha ümbrikupalk.

 

Edetabel

Lennuakadeemia lõpetajal priskeim palk

parimat palka pakkuvad koolid, lõpetanute keskmine brutokuupalk eurodes

KõrgharidusEesti Lennuakadeemia  1711  Eesti IT Kolledž  1650  EBS  1616  Kaitseväe ÜhendatudÕppeasutused  1364  Tallinna Tehnikaülikool  1355  

KutseharidusEesti Mereakadeemia 1058  Kaitseväe ÜhendatudÕppeasutused                      970  Sisekaitseakadeemia 908  Tallinna Polütehnikum 851  Kehtna Majandus- jaTehnoloogiakool 780 

Sisaldab hariduse infosüsteemi, maksu- ja tolliameti, rahvastikuregistri ja töötukassa andmeid, kus on arvestatud bruto kuusissetulekut 2012. aastal töötavatel inimestel, kes omandasid kutse- või kõrghariduse aastatel 2006–2011.

Allikas: statistikaamet

Hetkel kuum