USA maksejõuetus – suurim pauk pärast Natsi-Saksamaad

Suure lääneriigi maksejõuetust pole nähtud viimased 80 aastat, ajast, mil Natsi-Saksamaa oma võlad maksmata jättis, kirjutas agentuur Bloomberg.

6. mail 1933, kolm kuud pärast Adolf Hitleri kantsleriks saamist lõpetas Saksamaa ühepoolselt oma võlgade teenindamise. See aitas tugevdada Hitleri võimubaasi poliitiliselt ebastabiilsete kuude järel, mis Weimari vabariik üritas oma esimese maailmasõja sõjakahjude korvamise nõudest tekkinud ränga võlakoormaga toime tulla. Saksamaa oli siis maailma suuruselt kolmas majandusruum.

“Sellised sündmused on katastroofilised,” ütles Bloombergile ajalooprofessor Eugene N. White Rutgersi ülikoolist. “Õnnelikku lõppu seal ei ole.”

Laastavad tagajärjed. Kui maailma suurim riik ei suuda oma võlakohustusi täita, riskib see omavahel nii tihedalt põimunud ja globaliseerunud maailmas kaasa tuua laastavad tagajärjed, mis võivad kukutada börsid Brasiiliast Zürichini ning seisma panna viie triljoni dollari suuruse laenuturu, mis on tagatud USA riigivõlakirjadega. Laenukulud kerkiksid lakke, dollari staatus maailma riikide reservvaluutana satuks küsimärgi alla ning nii USA kui ka maailma majandus riskiks vabalanguse, ehk isegi depressiooniga.

USAs jätkasid nädalavahetusel Senati liidrid lahenduse otsimist. Läbimurret ei toimunud.

Weimari Saksamaa pikendas laenude tähtaegu, tegi rahareformi, kirjutas osa võlga maha, väänas laenuandjatelt välja rea järeleandmisi, enne kui natsid 1933. aastal neist kohustustest lahti ütlesid.

Saksamaale eritingimused. Kulus kuni 1953. aasta Londoni võlaleppeni, et Saksamaa sõjakahjude korvamise taagast jagu saaks. Sisuliselt sel moel, et maksed lükati edasi aega pärast kahe Saksamaa taasühendamist, ütles Bloombergile Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Guinnane. USA, mis oli huvitatud, et Saksamaa toimiks kaitsevallina kommunismi leviku vastu, survestas kreeditore Saksamaa laenukoorma kergendamisega nõustuma.

“USA ei olnud siin suuremeelne,” ütles Guinnane. “Pigem saadi aru, et kui Saksamaad oleks sunnitud kogu seda võlga tasuma, oleks see uue Föderaalse Vabariigi pannud talumatu poliitilise ja majandusliku surve alla.”

Esimese maailmasõja sõjakahjude korvamiseks emiteeritud 150 miljoni euro väärtuses võlakirjade teenindamiseks tegi Saksamaa viimased maksed 2003. aasta oktoobris.

Kaheksa korda pankrotis

Pärast riigi maksevõimetust tuleb enamasti mingi tagasimakse teha, enne kui riik turgudelt jälle laenu saab võtta, kirjutasid Carmen Reinhart ja Kenneth Rogoff oma 2009. aastal ilmunud raamatus “Seekord on teisiti”, mis käsitles just riikide pankrotte. Saksamaa on selle raamatu järgi 1800. aastast kaheksa korda maksevõimetust tunnistanud.Viimase 15 aasta suurimad riikide pankrotid arenevatel turgudel näitavad, milline ahelreaktsioon riigi maksevõimetusele järgneb.Venemaa peatas 1998. aastal 40 miljardi dollari väärtuses võlgade teenindamise pärast seda, kui peamise ekspordikauba nafta hind oli Aasia finantskriisis põhjustatud maailmamajanduse kasvutempo aeglustumise tagajärjel 42 protsenti kukkunud.Venemaa võlgade restruktureerimine ajendas investorite pagemise ka muudelt arenenud turgudelt. 2001. aastal peatas Argentina oma võlgade teenindamise.Londoni Majanduskooli majandusajaloo professor Albrecht Ritschl leiab, et USA olukord ei ole võrreldav varasemate olukordadega ajaloost, kus üks või teine riik on maksejõuetuks  muutunud.“Ainus olukord, millega USA praeguse olukorraga võib reaalselt paralleele tõmmata, on USA enda olukord,” ütles ta. “USA riigikassa maksevõimes ei ole mingit kahtlust.”