Puhkepäev. Pirukad justkui toredas naaberriigi muinasjutus

Artikkel

- Uudised
- 17. oktoober 2013 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Pirukad justkui toredas naaberriigi muinasjutus
Vene köögi panust maailma pirukakultuuri on raske üle hinnata, nende mahlakad, lopsaka täidisega ampsud on eriliselt maitsvad. Gonsiori tänava Nikolay-nimeline pirukapuhvet on Vene pirukakultuuri saadikuks Eestis.
Nikolay on Moskvast alguse saanud pirukapuhvetite keti Eesti esindaja. Pirukainvasioon on võimas: menüüst lugesin kokku 11 soolast ja 12 magusat pirukat. Tõsi, kõiki neid korraga letil väljas ei olnud, ja ega vist oleks mahtunudki, aga iga natukese aja järel ilmus köögist mõni uus värskelt valminud küpsetis lisaks.
Slaavilikud hõrgutised. Tavaliselt on mulle nisutoodete ja süsivesikute vähendamist soovitavad toitumisteooriad vägagi südamelähedased, aga pirukapuhveti leti eest kaotasid need igasuguse tähenduse. Milline valik: seentega ja porgandiga, kanaga ja lõhega, kirssidega ja õuntega, sidruniga ja pohladega.
Ja millised pirukad! Slaavipäraselt suured, lopsakad, kaunistustega ja täidist – seda oli palju-palju. Tainakiht oli õhuke, natuke magus – tegemist oli kihitatud pärmitainaga, nagu teenindajalt kuulsin, mille retsepti pirukapuhveti rajajad salajas hoidvat.
Üks pirukaviil oli parajasti nii suur, et kõhu sai enam-vähem täis, aga kui vaja, siis oleks mahtunud veel teinegi lisaks. Piruka kõrvale rüüpasin pohlamorssi. Oli veel mustikamorssi ja kuuma vürtsist morssi, lisaks mõned kodutehtud limonaadid.
Pirukale ja dringile. Ise määratleb Nikolay end bar-buffeé’na ja sellele vastavalt on ka alkoholivalik pigem baarilik kui pirukabaarilik. Õhkkond on samal ajal neutraalne, sobides nii päevaseks pirukanosimiseks kui ka tööpäevajärgseks dringiks. Hilisel pärastlõunal ei paistnud küll sedamoodi, et ühed teisi segama hakkaksid, kuigi pirukate ja rummi-viski-õlle klientuur on üpriski erinev.
Pirukatele-jookidele lisaks pakutakse hommikuti praemuna, omletti, putru ja sõrnikuid, hiljem päevasuppi ja -salatit. Värskekapsasupp oli hea, aga päevapakkumises olnud kartuli-seenevareenikud lausa väga head.
Kuigi nime poolest tuttav tegelane, pole vareenik meil kodunenud. Tegemist on raviooli lähisugulasega, samasse peresse kuuluvad ka pelmeenid, hinkalid, mantõd, wontonid ja mis kõik veel. Nikolay kartuli-seenevareenikud olid siidised, õrna tainaga, maheda täidisega – iga meie kah-Itaalia restorani raviooli läheksid sellist sugulast nähes kadedusest roheliseks.
Kesine teenindus. Teenindus oli sellel päeval küll natuke konarlik: vareenikud ei tulnud ega tulnud, tütarlapsel leti taga oli oma mobiiltelefoniga nii palju tegemist, et kui ta lõpuks minu vareenikute jaoks aega sai, olid need juba pooleldi jahtunud.
Vareenikuid oodates uurisin fotosid: tagumine sein oli kaetud portreedega. Esmapilgul oli raske mõistatada, mida ühist on Ameerika näitlejatel, Vene kirjanikel ja maadeavastajail ning Prantsuse poliitikul. Aga kõik nad on ju vähem või rohkem Nikolaid: Nicole Kidman, Nikolaj Kopernik, Nicolas Sarkozy, Nick Nolte, Nicolas Cage,
Nikolai Tesla, Nikolai Mikluhho-Maklai. Terve kuulsuste armee tagaseinal pirukapuhveti nimele au ja kuulsust lisamas.

Maitseelamus
Nikolay
Aadress: Gonsiori 10, TallinnTelefon: 673 2060Avatud: 9–20, P 10–18
Hinnang 22toit 9teenindus 6interjöör 7
põhiroogade hinnad: 1,50–6,50 eurot
Hetkel kuum