Väljarännet pidurdavad majanduskasv ja palgatõus

Eesti iive on alla kahe lapse naise kohta. Väljaränne on kaua olnud suurem kui sisseränne. Kui meie ei suuda neid kahte trendi murda, siis ei ole küsimus enam selles, kas eesti rahvas sureb välja, vaid hoopis: millal.  Kui heidame pilgu Tallinnale, võiksime küsida endalt, kas see pole ehk juba juhtunudki.

Katastroofilised tagajärjed. See, et inimesed lähevad nii suurte hulkadena Eestist ära, on väga tõsine probleem. Selle tagajärg võib olla katastroofiline. Ärielus öeldakse, et kaotatud raha võid hiljem tagasi saada, aga kaotatud aega tagasi ei saa.

See tähendab nõuet arenguid hoolikalt jälgida ja muret tekitavatele muutustele kiirelt ja jõuliselt reageerida. Eesti otsis pikalt oma Nokiat, Nokia ise on aga lagunemas, sest ei suutnud muutuste vajadust küllalt kiiresti mõista ja reageeris muudatuste vajadusele liiga aeglaselt.

Meie oleme liiga kaua otsinud eeskuju teistest Euroopa riikidest. Aeg on olla innovaatiline ja ise midagi välja mõelda.

Väljaränne on seotud palgaküsimusega, see omakorda majandusega laiemalt. Eesti vajab majanduskasvu. Kui soovime Eestis suuremat majanduskasvu, siis oleks vaja majandus ümber struktureerida, aga kuidas?

Kui mul näiteks hammas valutab, siis ei hakka ma suvalise inimese käest küsima, kuidas hambavalust lahti saada, vaid lähen spetsialisti ehk hambaarsti juurde. Ilma spetsialistide abita ei suuda me majanduskasvu saavutada.

Kus need spetsialistid on ja kes need on? Neid on ülikoolides (näiteks Urmas Varblane, Raul Eamets), kommertspankades (näiteks Heido Vitsur, Peeter Koppel). Eesti Pangas on palju tugevaid ja kompetentseid spetsialiste majandusalal...

Paneme helged pead kokku. Peaksime kokku panema ühe grupi majandusteadlasi koos mõne ettevõtlustaustaga inimesega (näiteks Jüri Käo), kes esitavad hiljemalt 2014. aasta septembriks raporti, kuidas majandust ümberstruktureerida nii, et see kasvaks stabiilselt ja kiiremini kui meist rikkamatel riikidel.

Selle töö võiks tellida näiteks Eesti Arengufond, mida kohustab arenguga tegelema juba nimigi. Seejärel tuleks poliitiliste erakondade käest enne järgmisi riigikogu valimisi küsida, kuidas nad töögrupi ettepanekutesse suhtuvad ja missugused neist oleksid nad valmis ellu viima.

Eestis on liiga palju inimesi, kellel on igapäevase toimetulekuga raskusi. Praegu lähevad nad lihtsalt mujale paremat elu otsima.