Toode või teenus tuleb hankida parima hinnaga

Hankija kirjeldab hangitavat asja oma parema oskuse järgi ja selleks annab riigihangete seadus laialdased võimalused. Aga hankija pädevus jääb igal juhul alla pakkuja omale, kes tegeleb selle asjaga iga päev ja aastaid.

Koostades hankedokumendid ja esitades toote tehnilise kirjelduse, võib mõni detail sinna kogenematusest märkimata jääda.

Pahatihti kasutab pakkuja seda ära ja pakub kõige sobivama toote asemel odavama, aga vähemsobiva. Seda ei tehtagi tingimata pahatahtlikult, küll aga lähtudes eeldusest, et konkurent teeb sedasama.

Rootsis näiteks on pakkumused avalikud. Märgates, et keegi on pakkunud toote, mis ei vasta mingite asjaolude tõttu täielikult hankija soovidele, kirjutab pakkuja X hankijale järgmise sisuga kirja: “Käesolevaga informeerin Teid asjaolust, et pakkuja Y pakkumus ei sobi Teile järgmistel põhjustel...“

Isegi kui pakkuja Y pakkumus  vastab hankedokumendi kriteeriumitele, ei ole hankija kohustatud sõlmima hanke­lepingut vähesobiva või sobimatu toote ostmiseks.

Vastuolu seadusega. Kahjuks tuleb Eestis pakkumuse sobimatus ilmsiks alles pärast hankelepingu sõlmimist ja toote tarnimist.

Siis on tehingut aga võimatu tagasi pöörata, sest hankedokumendi (väheprofessionaalsete) kriteeriumite  järgi oli pakkumus ju sobiv.

Osaledes hankel, mille pakkumused on kättesaadavad ka teistele hankes osalejatele, ei julge ükski pakkuja esitada vähesobivat või sobimatut pakkumust.

Ent kui hankija on hankinud sobimatu toote või teenuse, siis on see vastuolus riigihangete seadusega, sest raha ei kasutatud säästlikult ja otstarbekalt.