Hiina valmistub majanduskurssi muutma

Tähtsuselt on seda kõrvutatud 1978. aastal toimunud pleenumiga, mil toonane liider Deng Xiaoping määras Hiinale mitukümmend aastat kiiret majanduskasvu taganud reformid.

Nüüd on Hiina taas teelahkmel. Investeeringutel ja ekspordil tuginenud “kasv iga hinna eest” majandusmudel on ammendumas ja selle soovimatud kõrvalmõjud eesotsas suure keskkonnareostuse ebavõrdsuse kasvuga kruvib pingeid.

Euroopa ettevõtjate väljavaated uute valitsejate kätes. Mida söandavad ja suudavad Hiina märtsis ametlikult ametisse asunud uued liidrid, president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang, sellest sõltuvad ka Euroopa ettevõtjate väljavaated Hiina turul. Mitmed neist, sõltuvalt valdkonnast, on värskeimas majandustulemuste voorus raporteerinud Hiinas kasvuhoo raugemist.

Viis päeva vältavalt pleenumilt oleks parim tulemus terviklik nägemus, kuidas Hiina majanduse kasvumootor kodumaisele tarbimisele ja teenustele ümber häälestada.

“Majandus on jõudnud staadiumisse, kus reform on ainus tee kasvupotentsiaali vallandamiseks ja riskide vähendamiseks, nii et kindlasti seda tehakse,” ütles agentuurile Bloomberg Barclaysi panga ökonomist Chang Jian, kes varem töötas Maailmapangas. “Selgelt on aga olemas risk, et tehakse liiga vähe ja liiga hilja.”

Pleenumilt oodatakse selgust, kas ja kuivõrd muutub Hiina majanduses riigi ja riigifirmade roll, kuidas kavatseb juhtkond ergutada ja hallata elanikkonna ümberasumist maalt linna ning kui kaugele on Hiina ladvik valmis minema finantssüsteemi liberaliseerimisega, mis tagaks majanduses kapitali mõistlikuma jaotumise ja võiks jüaanist ühel päeval maailmavaluuta teha.

Majanduskasv kindlamatel alustel. Ametisse asudes andis Li Keqiang mõista, et Hiina valitsus on valmis leppima aeglasema majanduskasvuga kui viimase kümnendi keskmine 10,5%, kui see oleks senisest kindlamal alusel. Samas kiirendas Hiina valitsus suvel riiklikke investeeringuid raudteedesse ja mujale infrastruktuuri, kui majanduskasv liiga palju järele andis. Selle mini-stiimuliga kasvas SKP kolmandas kvartalis aasta baasil 7,8%, pärast 7,5% kasvu teises kvartalis. Edasi lasti kesta murettekitavalt kiireks muutunud laenukasvul.

Nomura analüütik Zhang Zhiwei nimetas Hiina kolmanda kvartali majanduskasvu “tugevaks, kuid ebaterveks ja mittekestvaks”. Kindlam majanduskasvu alus oleks majapidamiste tarbimine. Esimese üheksa kuuga moodustas tarbimise panus majanduskasvu 45,9%, investeeringute osa oli 55,8%. Eksport vedas kasvu hoopis 1,7% alla.

“Majanduse toibumine kolmandas kvartalis ei ole hea kasv – see viib majandust veel rohkem tasakaalust välja,” kommenteeris ta ajalehele Wall Street Journal. “Kasvab süsteemse finantskriisi ja keskkonnakriisi risk.” Maailma kümne enim saastunud õhuga linnast on seitse Hiinas.

Lõtv nagu USA rahapoliitika. Hiina majanduskasvus on järjest olulisemaks muutunud laenuraha roll, mille taga on riigi kontrolli all pangad. Ajavahemikul 2009–2012 on Hiina väljastanud uusi laene ulatuses, mis ületab kokku Saksamaa ja Jaapani majanduse aastase kogutoodangu, kirjutas Wall Street Journal. Sellega sarnaneb Hiina juba USA majandusega – liiga palju laene ja liiga suur sõltuvus keskpanga lõdvast rahapoliitikast.

Laenubuum kütab omakorda hinnatõusu kinnisvaraturul, mis on jätkunud hoolimata valitsuse püüetest buumi ohjeldada.

Tõenäoline finantsturgude reform. Agentuuri Bloomberg küsimusele, millised reformid on kõige vajalikumad ja järgmise 12 kuu jooksul kõige tõenäolisemad, pidas enamik analüütikutest kõige pakilisemaks ja tõenäolisemaks finantsturgude ja kohalike omavalitsuste rahastamise reformi.

Ootused olid tagasihoidlikumad reformide suhtes, mis puudutavad tööjõu liikumist mõjutavat elamislubade süsteemi, õiguskorra paranemist ja riigifirmade domineerimise vähenemist. Viimastes on kõrgel ametikohal ligi 5 miljonit komparteilast, kes ei taha privileegidest ilma jääda.

Hiina finantssektoris prognoositakse turu rolli kasvu intressimäärade kujundamisel ja perspektiivis hakkab ka kapital vabamalt üle riigipiiride liikuma.

Esimese sammuna räägitakse hoiusekindlustuse süsteemi loomisest, mis tekitaks turul rohkem konkurentsi ja võimaldaks rumalaid otsuseid teinud pankadel ka pankrotti minna.

Oodata pretsedendituid reforme. Pleenumi eel on Hiina juhtkond reformiootusi üles kütnud. “Reformide ulatus ja jõulisus saab olema pretsedenditu ja see toob kaasa sügavad muudatused majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades,” ütles agentuuri Xinhua vahendusel poliitbüroo liige Yu Zhengsheng, keda peetakse mõjukuselt neljandaks meheks riigis.

Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud väljendasid veendumust, et pleenumi otsused vähendavad Hiina majanduse järsu pidurdamise riski ning aitavad Hiinal 2030. aastaks saada kõrge sissetulekuga riigiks.