• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tankler: tean, et kaotan palgas

    Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Allar Tankler hakkab uues ametis varasemast vähem teenima, kuid teda motiveerivad sisulised eesmärgid. Tankleri osaluse suhtekorraldusfirmas Corpore ostavad aktsionärid välja.

    Tänavu septembris teatas Allar Tankler, et pärast kaheksat aastat on ta vähehaaval Corporest taandumas ning asub uute väljakutsete jahile.
    2. detsembril asub ta Eesti Ekspressi peatoimetaja ametkohale.
    Miks selline valik? Minu senisest ettevõttest (Corpore – toim) lahkumine tähendas mulle seda, et ma otsin uut võimalust rakendada ennast mingil määral uuemas tegevusvaldkonnas. Juhtumisi samal ajal see koht vabanes ja jutuajamised algasid.
    Eesti Ekspress on nii vana ja võimas bränd, et see tekitab igas inimeses, kes on meediaga tööd teinud või kokku puutunud, palju mõtteid ja ideid.
    Äriregistri andmetel olete Te tänase seisuga veel Corpore üks omanik. Mul on sõlmitud Corporega aktsiate väljaostu leping, mis toimub teatud graafiku alusel, mille järgi mul pole enam ­õigust Corpore dividendidele ja ma ei oma majanduslikke huve Corpores. Formaalselt kuuluvad need aktsiad veel minu nimel olevale osaühingule, kuid sisuliselt ma nende kaudu mingit edasist tulu ei teeni, kui vaid see kokkulepitud väljaostu hind.
    Mis on väljaostu hind? Kes need aktsiad välja ostavad? Ettevõtte ülejäänud partnerid. Seal on aktsionäre praegu rohkem kui Meelis Kubits ja Dainis Hirv, aga ettevõte ja selle ülejäänud aktsionärid koos ostavad.
    Kes Teid Eesti Ekspressi kutsus? Viimaste kuude ja nädalate jooksul olen ma kohtunud enamiku ettevõtte ja väljaande juhtidega ühel või teisel viisil. See oli kollektiivne arutelu.
    Keegi personaalset ettepanekut ei teinud? Kõik on olnud arutelus osalised.
    Mida Te plaanite uues ametis esimesena teha? Midagi muuta? Ma alustan alles paari nädala pärast. Alustan sellest, et kogu toimetuse ja ettevõttega tuttavaks saada. Mis puudutab lehe visiooni ja ambitsiooni, siis meie eesmärk on teha Eesti parimat uurivat ajakirjandust.
    Väikesed muutused või see, kuidas täpselt parim ajakirjandus sünnib, selle me arutame kõigepealt läbi toimetuses ja alles hiljem kuulevad sellest lehelugejad ja kliendid. Pole põhjust asjadest ette rutata.
    Eesti Ekspressis on palju tugevaid staarajakirjanikke, kuidas Te ennast seal kehtestada plaanite? Ma arvan, et Eesti Ekspressi tugevus on läbi aegade olnud see, et seal on tugev tiim ja on olnud kõrge individuaalse meisterlikkusega ajakirjanikke. See pole takistanud Ekspressil väga hea ühise asja eest väljas olla.
    Ma arvan, et minust saab selle tiimi uus liige ja minu ülesanne peatoimetajana on luua nendele talentidele võimalikult hea keskkond, kus Eesti parimad saaksid end hästi rakendada.
    Kui palju Teie sissetulek Eesti Ekspressi peatoimetajana väheneb võrreldes varasemaga? Seda on keeruline võrrelda, loomulikult on väiksem, aga varem olid minu sissetulekud seotud tegutsemisega ettevõtjana. Ettevõtja ja palgatöötaja sissetulekud ongi normaalses ühiskonnas veidi erinevad.
    Olete madalama palgaga juba arvestanud? Jah.
    Tavaliselt liigutakse ajakirjandusest suhtekorraldusse, mitte vastupidi. Tegemist on mingis mõttes erakordse käiguga. Küsimus on isiklikus motivatsioonis. Ma ei näe seda väga dramaatilise kannapöördena.
    PR-valdkonnas jutustatakse juba aastaid, et iga ettevõte on meediaettevõte.  Kõik organisatsioonid püüavad ühel või teisel viisil meediat toota ja võistelda traditsiooniliste meediaettevõtetega inimeste tähelepanu ja aja pärast.
    See, et minul on võimalus seda teha hea kogemustepagasi ja heade ressurssidega meediaettevõttes, on mõnes mõttes ka loogiline jätk.
    Teie eelkäija Janek Luts ei olnud ametis väga kaua. Kas Teie loodate ametis kauem vastu pidada? Ma ei ole selliste ajaliste tärminite peale väga mõelnud, ei oska selles mõttes endale sihte seda. Pigem on küsimus sisuliste eesmärkide seadmises.
     
    Kes on kes
    Allar Tankler
    Viimased kaheksa aastat partner kommunikatsiooni-konsultatsioonide ettevõttes Corpore.Enne seda töötas peaministri nõunikuna ja Res Publica meediajuhina (ei kuulu ühtegi erakonda).Ajakirjanikuna on Tankler töötanud Õhtulehes, Delfis, Postimehes ja Pärnu Postimehes.Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsiooniosakonna, saanud magistrikraadi kommunikatsioonijuhtimises Universita della Svizzera italianast ning täiendanud end juhtimise alal UCLA Anderson School of Managementis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Madis Müür: Funderbeami puhul on hirm laes ja hinnad huvitavad. Aga kuidas Buffett ütleski?
Äkki võib vaikusehetke Funderbeamis näha mitte maailma lõpuna, vaid hoopis võimalusena, küsib investor Madis Müür vastukajana investor Toomase kommentaarile, milles too arutleb, kas rahapaigutustega nimetatud platvormil on tõesti nii hullusti, kui osaku hinnast paistab. Müürilgi on Funderbeami portfell n-ö vee all.
Äkki võib vaikusehetke Funderbeamis näha mitte maailma lõpuna, vaid hoopis võimalusena, küsib investor Madis Müür vastukajana investor Toomase kommentaarile, milles too arutleb, kas rahapaigutustega nimetatud platvormil on tõesti nii hullusti, kui osaku hinnast paistab. Müürilgi on Funderbeami portfell n-ö vee all.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Uus Saksa valgusfoori võimuliit rajatakse vastuolulistele plaanidele
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.