Puhkepäev. Eksootiliselt kaunis Chedi

Nii kui Chedi ligikaudu viis aastat tagasi uksed lahti tegi, oli ta kohe parimate hulgas ja on jäänud sinna siiani – viimasel restoranide järjestamisel oli ta viies ja esiviisikus on ta olnud ka kõigil varasematel aastatel. Korra hinnati teda isegi Tallinna parimaks.

Ka soomlased on Farangi, Helsingi Kagu-Aasia restorani juba mitu aastat oma maa parimate söögikohtade esikolmikusse valinud. Ei saa põhja­maalased hakkama oma kartuli, kapsa ja pekiga, dim sumi, pi pa parti ja lootosjuurt läheb ka vaja…

Esteetiline atmosfäär. Chedi skulptuurid, tume puit ja kuldselt säravad detailid mõjuvad endiselt luksuslikult, ajatult ja kaunilt, nii et esteetiline elamus on jätkuvalt garanteeritud. Kaunid on ka Chedi nõud, serveeringud ja värviküllased Aasia road.

Dim sum’i valik kreveti-kammkarbi ja kreveti-bambuse täidisega serveeriti väikestes aurutamisanumates, riisi jaoks olid väikesed kaanega nõud, krõbe pardilihasalat oli kaunistatud värviliste pomelilõikude ja granaatõunaseemnetega.

Ainult meie polnud vist sealsele söögile-joogile vastavad. Sisenenud, silmitses kelner meid pikalt ja sõnatult.

Ei tere, ei laudajuhatamist. Võib-olla oli ta lihtsalt aeglase reaktsiooniga, sest päris hästi ei saanud aru ta ka meie soovist juua aperitiiviks klaas šampanjat. Kordas üle et: “prosecco’t, jah?”.  Ei saanudki aru, mis teda alt vedas, kõrvad või silmad.

No tõepoolest ei ole ma igapäevane šampanjajoojad, aga olin just rõõmustanud, et Chedis raatsitakse šampanjat ka klaasikaupa pakkuda. Tahes-tahtmata jäi mulje, et miski minus ei vastanud kelneri “standarditele”, mistõttu ta ei suutnud uskuda, et “selline” üldse Chedisse sööma tuleb, ammugi, et šampanjat juua jaksab. Oli see nii või polnud, aga head muljet teenindusest seekord ei jäänud, on olnud paremaid päevi.

Kõikuv teeninduse tase. Ka toiduga ei läinud seekord nii sujuvalt kui tavaliselt: esimesel katsel oli kokk sibulaid praadides vist väheke tukkuma jäänud ja need jõudsid ära kõrbeda, aga teisel korral tuli stir-fry tal juba kenasti välja. Aga tuunikala ja kammkarbid olid värsked, maitsekombinatsioonid viimistletud, juba aastaid menüüs püsinud mustika semifreddo oma püsivas headuses ja kohv kvaliteetne.

Ikka ja jälle üllatab mind meie restoranide suutmatust hoida püsivat taset, kusjuures pole vahet, kas tegemist on heade või väga heade restoranidega. Sama menüü järgi tellitud road võivad järjestikustel päevadel olla eri ilme ja maitsega, samuti kõigub teeninduse tase. Nii et meie üleüldist Ameerika mägede stiilis restoranielu arvestades oli Chedi isegi väga tubli.

Nii et novembrikuiseks hinge- ja meeleraviks võib Chedit, Tallinna parimat Aasia restorani soovitada küll. Jah, nurgapealsete hiinakatega võrreldes on Chedi kallis, aga lennupilet Aasiasse on ju veel kallim. Niipalju eksootikat ja soojust ühest Eesti parimate restoranide hulka kuuluvast kohast ikka saab, et veel natuke seda määrdunudhalli novembrit välja kannatada.

 

Chedi

Aadress: Sulevimägi 1, TallinnTelefon: 646 1676Avatud: E–N 12–23, R–L 12–00, P 13–22

Hinnang: 23toit 7teenindus 7interjöör 9

põhiroogade hinnad: 14,50–28,80 eurot