• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti abisaaja rollist väljumas

    Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga presidendi sõnul võib Eesti olla järgmine riik, mis lähiaastatel panga kliendistaatusest väljub.

    Balti riikide reformid on eeskujuks piirkonna teistele riikidele, ütles Sir Suma Chakrabarti eile intervjuus Äripäevale.
    Värskes raportis väitis EBRD, et reformid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toppavad. Kuivõrd puudutab see Balti riike? See puudutab regiooni laiemalt, mitte Balti riike. Mujal on reformid 2000. aasta keskpaigast paigal tammunud.
    Miks? Finantskriisi puhkedes püüdsid valitsused eelkõige lahendada eelarve defitsiidi ja võlaprobleeme. Paljud otsustasid, et samal ajal struktuurseid reforme teha on liiga raske. Rääkisime Eesti rahandusministriga, et Eesti on hea näide, mida on võimalik saavutada, kui valitsused reformidega edasi liiguvad. Balti riigid on eeskuju.
    Inimesed tahaksid edu vilju kiiremini maitsta. Raport aga väidab, et sisse­tulekud Kesk- ja Ida-Euroopas ei pruugi kunagi läänele järele jõuda. See käib taas laiemalt kogu regiooni kohta. See ei käi Balti riikide kohta. Balti riigid on erand.
    Ka Balti riikidel on probleeme. Mis siinset kasvupotentsiaali enim õõnestab? Pigem on teemaks majanduse suurus. Kuidas ära kasutada konkurentsieeliseid ja konkurentsivõimet tõsta. Eestis asetaksin tähtsuselt esikohale tööjõu oskused ja väljaõppe, mis on juba praegu väga heal tasemel.
    Raport kritiseerib valitseva eliidi ja huvigruppide vastutöötamist reformidele. Kuivõrd see Balti riikides teemaks on? Ma arvan, et see on teemaks igas riigis, ka Suurbritannias.  Üldiselt arvan, et Balti riikides ei ole sellega probleemi.
    Kas Baltimaad vajaksid reforme ärikeskkonna parandamiseks või tuleks tegeleda sotsiaalsete teemadega, kas näete probleemi ebavõrdsuse kasvus? Mitte eriti, kuid iga riik peab neid arenguid jälgima. Eriti on kiire kasvu faasis tüüpiline, et vahed kasvavad ja siis jälle tasanduvad. Poliitika jaoks on oluline, et pinged liiga suureks ei läheks. Balti riikides on sellega üsna hästi toime tuldud.
    Eesti vaidleb, kas oleme liiga vähe laenu võtnud, et kasvu ergutada. Eesti võlatase on väga mõistlik. Ma ei arva, et laenu on võetud liiga vähe või liiga palju. Eestile on tähtsaim, kuidas hoida konkurentsieelist ja leida firmad ja sektorid, kus on potentsiaal regionaalseks arenguks. Näiteks Graanul Invest, kuhu ka EBRD panustas. Alustati Eestis, siis laieneti Lätti ja Leetu ja nüüd eksporditakse juba paljudesse Euroopa riikidesse ja sihitakse USA ja Kanada turgu.
    Kas EBRD investeeringud Eestis jätkuvad?  Praegune strateegia kehtib 2015. aasta lõpuni. Isegi täna oli üks projekt EBRD juhatuses heakskiitmisel. Kolm projekti on tänavu juba heakskiidu saanud.
    EBRD tegutseb ELi idapartnerluse riikides. ­Ukraina lükkas ELiga lepingu sõlmimise edasi. Kas ELi roll reformide katalüsaatorina on kuhtumas? Eks me reedel Vilniuses (ELi idapartnerluse tippkohtumisel – toim) näeme. Loodame, et Gruusia ja Moldova oma lepingud parafeerivad. Ma ei arva, et ELi külgetõmbejõud on kadunud. Loomulikult võtame Ukraina otsuse arvesse, kuid meid huvitab eelkõige, kuivõrd on Ukraina valmis reforme jätkama. Üks areng, mis annab alust optimismiks – olin veebruaris Kiievis, kus ütlesin avalikult, et korruptsioon on riigis väga suur probleem, mis peletab eemale nii kodu- kui ka välismaiseid investeeringuid. Läinud nädalal leppisid EBRD ja Ukraina valitsus kokku koostöökava korruptsiooni vastu võitlemiseks.
    Bukarestis lõppes just Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumine. Euroopa on probleemides, kas Hiinast saab piirkonnas uus kasvumootor? Viimastel aastatel on Kesk- ja Ida-Euroopa kinni haaranud väga erinevatest allikatest, kust investeeringuid saada ja teinud õigesti. Lisaks Lääne-Euroopale vaadatakse Hiina, Türgi, Pärsia lahe riikide poole. Hiina on piirkonnas väga aktiivne nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.
    Milles näete suurimaid riske Baltimaade majandusele? Et ei pingutata piisavalt oma konkurentsi­eeliste hoidmiseks, inimkapitali arendamiseks ja riigis hoidmiseks. Hea, kui välismaale läinud spetsialistid tulevad tagasi ja toovad uusi teadmisi ja investeeringuid.
    Aga riskid, mis puudutavad arenguid ­euroalal, Venemaa majanduses? Jah, need on kaks suuremat majanduslikku riski. Eurotsoonis ütleksin, et klaas on poolenisti täis, mitte tühi. Majanduskasv on vaikselt toibumas. Venemaa majanduskasvu aeglustumine oli üks põhjuseid, miks EBRD kärpis kogu regiooni majanduskasvu väljavaateid.
    Kas midagi jäi küsimata? Eestis tahame enne, kui Eesti EBRD kliendistaatusest väljub, jätkata tegutsemist energiatõhususe parandamises ja pakkuda tuge eksportivatele ettevõtetele. Samuti arutame valitsusega, kuidas edas­pidi koostööd jätkata. Praegu on Tšehhi ainus riik, mis 2007. aastal EBRD kliendistaatusest väljus. Järgmine võiks olla Eesti.
     
    Tasub teada
    Euroopa Rekon­struktsiooni ja Arengupank (ERBD)
    Esimene rahvusvaheline finantsorganisatsioon, millega Eesti liitus 1992. aastal.Investeerinud Eestisse kumulatiivselt 554 miljonit ­eurot, kokku 56 projektis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.