Eesti abisaaja rollist väljumas

Balti riikide reformid on eeskujuks piirkonna teistele riikidele, ütles Sir Suma Chakrabarti eile intervjuus Äripäevale.

Värskes raportis väitis EBRD, et reformid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toppavad. Kuivõrd puudutab see Balti riike? See puudutab regiooni laiemalt, mitte Balti riike. Mujal on reformid 2000. aasta keskpaigast paigal tammunud.

Miks? Finantskriisi puhkedes püüdsid valitsused eelkõige lahendada eelarve defitsiidi ja võlaprobleeme. Paljud otsustasid, et samal ajal struktuurseid reforme teha on liiga raske. Rääkisime Eesti rahandusministriga, et Eesti on hea näide, mida on võimalik saavutada, kui valitsused reformidega edasi liiguvad. Balti riigid on eeskuju.

Inimesed tahaksid edu vilju kiiremini maitsta. Raport aga väidab, et sisse­tulekud Kesk- ja Ida-Euroopas ei pruugi kunagi läänele järele jõuda. See käib taas laiemalt kogu regiooni kohta. See ei käi Balti riikide kohta. Balti riigid on erand.

Ka Balti riikidel on probleeme. Mis siinset kasvupotentsiaali enim õõnestab? Pigem on teemaks majanduse suurus. Kuidas ära kasutada konkurentsieeliseid ja konkurentsivõimet tõsta. Eestis asetaksin tähtsuselt esikohale tööjõu oskused ja väljaõppe, mis on juba praegu väga heal tasemel.

Raport kritiseerib valitseva eliidi ja huvigruppide vastutöötamist reformidele. Kuivõrd see Balti riikides teemaks on? Ma arvan, et see on teemaks igas riigis, ka Suurbritannias.  Üldiselt arvan, et Balti riikides ei ole sellega probleemi.

Kas Baltimaad vajaksid reforme ärikeskkonna parandamiseks või tuleks tegeleda sotsiaalsete teemadega, kas näete probleemi ebavõrdsuse kasvus? Mitte eriti, kuid iga riik peab neid arenguid jälgima. Eriti on kiire kasvu faasis tüüpiline, et vahed kasvavad ja siis jälle tasanduvad. Poliitika jaoks on oluline, et pinged liiga suureks ei läheks. Balti riikides on sellega üsna hästi toime tuldud.

Eesti vaidleb, kas oleme liiga vähe laenu võtnud, et kasvu ergutada. Eesti võlatase on väga mõistlik. Ma ei arva, et laenu on võetud liiga vähe või liiga palju. Eestile on tähtsaim, kuidas hoida konkurentsieelist ja leida firmad ja sektorid, kus on potentsiaal regionaalseks arenguks. Näiteks Graanul Invest, kuhu ka EBRD panustas. Alustati Eestis, siis laieneti Lätti ja Leetu ja nüüd eksporditakse juba paljudesse Euroopa riikidesse ja sihitakse USA ja Kanada turgu.

Kas EBRD investeeringud Eestis jätkuvad?  Praegune strateegia kehtib 2015. aasta lõpuni. Isegi täna oli üks projekt EBRD juhatuses heakskiitmisel. Kolm projekti on tänavu juba heakskiidu saanud.

EBRD tegutseb ELi idapartnerluse riikides. ­Ukraina lükkas ELiga lepingu sõlmimise edasi. Kas ELi roll reformide katalüsaatorina on kuhtumas? Eks me reedel Vilniuses (ELi idapartnerluse tippkohtumisel – toim) näeme. Loodame, et Gruusia ja Moldova oma lepingud parafeerivad. Ma ei arva, et ELi külgetõmbejõud on kadunud. Loomulikult võtame Ukraina otsuse arvesse, kuid meid huvitab eelkõige, kuivõrd on Ukraina valmis reforme jätkama. Üks areng, mis annab alust optimismiks – olin veebruaris Kiievis, kus ütlesin avalikult, et korruptsioon on riigis väga suur probleem, mis peletab eemale nii kodu- kui ka välismaiseid investeeringuid. Läinud nädalal leppisid EBRD ja Ukraina valitsus kokku koostöökava korruptsiooni vastu võitlemiseks.

Bukarestis lõppes just Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumine. Euroopa on probleemides, kas Hiinast saab piirkonnas uus kasvumootor? Viimastel aastatel on Kesk- ja Ida-Euroopa kinni haaranud väga erinevatest allikatest, kust investeeringuid saada ja teinud õigesti. Lisaks Lääne-Euroopale vaadatakse Hiina, Türgi, Pärsia lahe riikide poole. Hiina on piirkonnas väga aktiivne nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.

Milles näete suurimaid riske Baltimaade majandusele? Et ei pingutata piisavalt oma konkurentsi­eeliste hoidmiseks, inimkapitali arendamiseks ja riigis hoidmiseks. Hea, kui välismaale läinud spetsialistid tulevad tagasi ja toovad uusi teadmisi ja investeeringuid.

Aga riskid, mis puudutavad arenguid ­euroalal, Venemaa majanduses? Jah, need on kaks suuremat majanduslikku riski. Eurotsoonis ütleksin, et klaas on poolenisti täis, mitte tühi. Majanduskasv on vaikselt toibumas. Venemaa majanduskasvu aeglustumine oli üks põhjuseid, miks EBRD kärpis kogu regiooni majanduskasvu väljavaateid.

Kas midagi jäi küsimata? Eestis tahame enne, kui Eesti EBRD kliendistaatusest väljub, jätkata tegutsemist energiatõhususe parandamises ja pakkuda tuge eksportivatele ettevõtetele. Samuti arutame valitsusega, kuidas edas­pidi koostööd jätkata. Praegu on Tšehhi ainus riik, mis 2007. aastal EBRD kliendistaatusest väljus. Järgmine võiks olla Eesti.

 

Tasub teada

Euroopa Rekon­struktsiooni ja Arengupank (ERBD)

Esimene rahvusvaheline finantsorganisatsioon, millega Eesti liitus 1992. aastal.Investeerinud Eestisse kumulatiivselt 554 miljonit ­eurot, kokku 56 projektis.