26. november 2013 kell 21:00

Palgatõusu jätkumisest pole meil pääsu

Statistikaameti teatel tänavu kolmandas kvartalis keskmise brutokuupalga tõus Eestis veidi kiirenes. Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 930 eurot ja mullu sama ajaga võrreldes tõusis see 8,8 protsenti.

Äripäeva hinnangul jääb suure majandusväljarände tõttu palgakasv Eestis veel aastateks kõrgele tasemele. Ettevõtjad peaksid oma äriplaane tehes sellega arvestama, et kasvatada märgatavalt tootlikkust.

Palgatõusu veavad Eestis kvaliteetse tööjõu nappus ja hoogustunud väljaränne. Madala palga asemel valitakse üha sagedamini töö välismaal. Nii võibki Euroopa avatud turu tingimustes karta, et palgatõus ei aeglustu, vaid jääbki kestma, kuniks vahe meie põhjanaabri Soomega tuntavalt väheneb. Erinevus on praegu küll suur, aga teisalt on Soome praegu palgatõusule selgelt pidurit tõmmanud.

On küll suur hulk inimesi, kes ei läheks enam välismaale tööle, kui palk Eestis piisavalt kõrgele tõuseb. Selle tasemeni on aga veel omajagu minna ning majandusmigratsiooni surve sisemisele palgatõusule jätkub kindlasti veel pikka aega.

Eriskummaline olukord. Eesti olukord on eriskummaline ses mõttes, et meie majanduskasv jääb märgatavalt alla palgakasvule. See annab tunnistust, et praegune palgakasv tuleb suuresti ettevõtjate kasumi arvel. Ühelt poolt on seda võimaldanud vahepeal kasvanud kasumid, sest ka ettevõtete teenitud kogukasum on näidanud häid tulemusi. Aga isegi suure kasumivaru korral on selge, et tootlikkus peab järsult kasvama, et palgakasv saaks samal lainel jätkuda. Seega tuleks ettevõtjatel oma äriplaane tehes selgelt rõhuda efektiivsusele ja tootlikkuse kasvule.

Kasina majanduskasvu korral tõmbub siseturg koomale ja nõudlus kahaneb, kuid väliskonkurentsi tõttu palgad ei lange. See tähendab, et ühelt poolt töötajate palgatõus jätkub ja samaaegselt hakkame nägema suuremaid koondamisi siseturu ettevõtjate seas. Kui ikka madalapalgalisi müüjaid pole supermarketisse kuskilt tööle võtta ja kõrgemapalgaliste ülevalpidamiseks pole piisavat käivet, siis pannakse pood kinni.

Odav tööjõud edasi ei vii. Teisalt on Eestiski juba omajagu näiteid ettevõtetest, kes kohalikele suurema palga maksmise asemel eelistavad palgata võõrtööjõudu, kes on ka väiksema palgaga rahul. Selline tee on aga lühiajaline ja lühinägelik, sest kas või Aasia ettevõtetega odava tööjõu ja tootmise skaalal niikuinii ühel hetkel konkureerida ei suudeta.

Pigem peaksid kõik ettevõtted, eeskätt just väiksemat lisandväärtust loovad tööstusettevõtted, praegu endale nähtavale kohale kleepima üsnagi karmisõnalise hoiatuse “Kes ei suuda kohanduda märgatava palgakasvuga aastas, surevad välja!” Loomulikult ei tähenda see mehaanilist palga tõstmist, sest selleks pole ühel hetkel lihtsalt vahendeid, vaid ettevõtte tegevuse ümberkorraldamist sellist palgakasvu võimaldava efektiivsuse tagamiseks.

Targasti teevad need ettevõtted, kes suudavad järsult töötajate tootlikkust tõsta, kelle ärimudelis töötajate arv väheneb, aga palk kasvab.

Igal juhul on selge, et ilma tootlikkuse kasvuta Eesti majandus enam hakkama ei saa. Isegi sellisel juhul, kui palgakasv peaks jätkuma praegusest mõnevõrra aeglasemas tempos.

Hetkel kuum