1. detsember 2013 kell 21:00

Investeerimisfoorum. Välisinvestorid lahkuvad lavalt

Masu järel võtsid välisinvestorid Eestis kasutusele kokkuhoiumeetmed ning kolisid oma filiaalid siit minema. See on loonud kohalikele ettevõtjatele soodsa võimaluse rahvuslikku kapitali kasvatada, rääkis advokaat Sven Papp Äripäeva investeerimisfoorumil.

Eesti ettevõtjad peaksid kasutama ära õnnelike juhuste aega, sest majanduse tsüklilisusest tulenevalt tõmbuvad välismaised ettevõtjad siit praegu järjest välja. See on loonud kohalikele ettevõtjatele soodsa võimaluse ettevõtete väljaostmiseks välisomanikelt, selgitas Sven Papp, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner ning tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht.

Ettevõtja Kristjan Rahu ütles, et totaalset välisettevõtete lahkumise ja rahvusliku kapitali ärkamisaja trendi ta veel ei tunneta, kuid näiteid on näha. “Makroanalüüsiga ma igapäevaselt ei tegele, kuid emotsionaalses plaanis võin kommenteerida. Iseseisvus on jupp aega kestnud, Eesti inimestel on tekkinud jõudu, raha ja tahtmist. On hakatud normaalsetes majanduslikes protsessides osalema: ostma ja müüma,” tõdes ta.

Mullu ostis Rahu ettevõte Elekter ja Küte OÜ Dalkia osaluse Tallinna Küttes ja Eraküttes. Nüüdseks oma ettevõtted Utilitase kontserni koondanud Rahu selgitas, et prantslased müüsid ettevõtte seetõttu, et olid ise raskustes. “Ma tegin reljeefse pakkumise: nüüd ja kõik või mitte midagi,” rääkis Rahu. “Mängisin täispangale.”

Kaotage kadedus. Küsimusele, mis saab viie aasta pärast, vastas Rahu, et viis aastat on selline ajalõik, mida ettevõtja enne magamaminekut peas ette planeerida üritab. “Tahaks vähendada laenukoormust ja lisaks sellele mõelda ka laienemisele, näiteks väljapoole, aga minu äris tuleb kahjuks geograafiline piir ette,” märkis ettevõtja.

“Me räägime palju, kuidas soodustada rahvuslikku kapitali, aga mõelgem ka, kuidas takistada viha, kadedust ja õelust. Kui natukenegi end hakata näitama, siis tabab kõigepealt kisa ja kära. Siit üleskutse ajakirjandusele, poliitikutele ja riigile: andke ikka see sada päeva ülekantud tähenduses, kui midagi teeme. See soodustab kindlasti raha laenamise võimalusi ja edukat ettevõtmist.”

Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhi Margus Uudami hinnangul müüakse pigem väljast ja siit ostetakse. “Müüakse rohkem neid ettevõtteid, kes on orienteeritud Eesti siseturule. Neid tehinguid, kus ettevõte suures osas ekspordib Eestist, väga palju pole,” märkis Uudam.

Ettevõtlikkuse defitsiit. “Me peame endalt küsima, millest on Eestil puudus, kas kapitalist, ettevõtjatest või ettevõtetest, millesse investeerida,” ütles Papp, lisades, et kuigi kapitali pole kunagi liiga palju, ei tea ta äriprojekte, mis jääksid rahastuse puudumise pärast seisma. “Pigem on puudu neist, kes võiksid tehinguid teha. Kuna meil on vähe ettevõtlikke ettevõtjaid, kes asjad ära teeksid, on ka teoks saavaid projekte vähe. Kui meil pole ettevõtlikke ettevõtjaid, kes siis meie eest üldse midagi ette võtab?” küsis Papp.

“Eesti kui ääremaa polnud masu ajal välisettevõtetele prioriteetne ning siit kogunev kasum, mis ei ulatunud kahekohalistesse miljonitessegi, oli ärihuvide teenimiseks liiga väike. Selle tõttu kadusid paljude rahvusvaheliste firmade Eesti filiaalid ning juhtimine koondati Helsingisse, Vilniusse või näiteks Varssavisse. Eestisse jäi vaid müügimeeste grupp,” selgitas olukorda Papp. “Nüüd oleme jõudnud konsolideerimise faasi ning Eesti ettevõtjatel on tekkinud selge võimalus firmad välja osta.”

Eesti ettevõtja üha targem. Papp ütles, et kuigi välismaise kapital väljaostmise võimalus oli meil ka varem olemas, näiteks Hans H. Luik ostis omal ajal ju Rootsist Bonnierilt Ekspress Grupi välja, on laiem teadlikkus alles nüüd Eesti ettevõtjateni jõudnud.

“Balti viie suure advokaadibüroo tehtud ­uuring näitab, et ettevõtjad pööravad nüüd hulga rohkem tähelepanu näiteks tehingu tingimustele. Ettevõtteid müüakse väljastpoolt riiki ja ostjateks on meie endi ettevõtjad, see on märk sellest, et Balti ettevõtjad on hulga targemaks saanud,” kommenteeris Papp.

Aeroc Jämera omanik Ivar Paplavksis ütles, et kui ta olin noorem, arvas ka, et kapitalil pole rahvust. “Aga nüüd ma enam nii ei arva. Üks asi, mida tahaksin saavutada, on see, et jätan lastele toimiva ettevõtte. Kas nad soovivad seda juhtida, on juba nende asi,” lisas ta.

Armin Kõomägi: ise tuleb ettevõtjate iibe eest hoolitseda

Meid teeb tugevamaks see, kui me suudame oma eripära eksportida, kuid oma rahvusliku kapitali kandjad oleme meie ise ning kui meid ennast on vähe, siis pole ka ettevõtjate iive väga positiivne, arutles Armin Kõomägi Äripäeva investeerimisfoorumil.“Meie ise oleme oma rahvusliku kapitali kandjad, me ei tohi lukustada end loomaaeda, kus elavad kapitalistid, vaid kõik uksed ja väravad peavad olema kogu aeg lahti, et uusi tegijaid saaks juurde tulla,” rääkis Kõomägi.“Meie intellektuaalne kuvand loob ka meie suhted teiste riikidega. Rahvusliku kapitali missioon on domineerida eelkõige oma kodumaal, aga ­ainult kodumaal võimutsemisega kaugele ei jõua, eriti Eesti-suguses üliavatud ühiskonnas.”

Säästumarketit enam ei müüks. 2001. aastal müüs Kõomägi ühes partneritega Säästumarketi soomlastele. Osalt oli otsus tingitud ahvatlusest. “See oli väga suur hind ettevõtte eest, mis oli tegutsenud selleks ajaks vaid paar aastat. Teisalt oli see lihtsalt hirm. Me jälgisime maailma jaekaubanduses toimuvat ning olime kindlad, et discounter’ite (odavad ketipoed –toim) vallas tulevad Eestisse tugevamad tegijad nagu Lidl ja sõidavad meist lihtsalt üle,” selgitas Kõomägi. “Praegu ma Säästumarketit enam maha ei müüks,” tunnistas ta.“Ma ei ütle, et ärge müüge oma ettevõtteid välismaalastele, aga mõelge, enne kui seda teete,” selgitas ta.

Rahvuskapitali nurgakivid. Rahvusliku kapitali mõistmiseks tuleb Kõomägi sõnul vaadata majandust ja kultuuri koos. “Nende kahe nurgakiviks on Eesti kaks olulist kivi – paekivi ja põle­vkivi. Meie rahvusliku kapitali ajalugu on uuritud seni aga palju hilisemast perioodist kui neli miljonit aastat tagasi, mil need kivid tekkisid,” tõdes ta.Rahvuskapitali kujunemist viimasel paarikümnel aastal on Kõomägi meelest kujundanud suuresti turu väiksus, mis on ka põhjuseks, miks väliskapital nüüd Eestist lahkub.Olulisim mõjutegur on aga olnud usaldusväärne ja pragmaatiline eesti kultuur, millest peavad lugu välisinvestorid, kes ei karda, et me jookseks neid kohe tüssama ja tühjaks lüpsma. “Kultuur aitas meid hoida, kui meie rahvuslik kapital oli nõukogude ajal täiesti hääbumas. Nüüd, kui kapitali on piisavalt, tuleb meil samamoodi hoida kultuuri.”

Killuke kasumist kultuuri hüvanguks. Kõomägi arvab, et iga Eesti ettevõte võiks eraldada 2 protsenti oma kasumist kultuurile. See teeks ühes aastas eesti rahvuskultuuri hüvanguks 60 miljonit eurot lisaraha. Kultuurkapitali eelarve on vaid 23 miljonit eurot aastas.“Rahvusliku kapitali üks tõsisemaid missioone on toetada rahvuskultuuri. Meie õhuke riik meeldib ettevõtjatele, sest nii on maksud madalamad ja asjaajamine lihtsam. Selle võrra peame aga olema ise aktiivsemad oma kultuuri toetamisel.”Kui juba kord hakata ettevõtjaks, siis võiks Kõomägi arvates investeerida aeg-ajalt uutesse äridesse, eriti alustavatesse ettevõtjatesse, kel on huvitavad ja ambitsioonikad ideed, kuid mitte veel eriti oma kapitali.“See on meie endi vastutus, et meie kõrvale tekiks uus põlvkond, kes võtaks ühel päeval meie ettevõtted üle ja hakkaks mõtlema juba võimalikult varakult kui ettevõtjad.”

Kava investeerida fondi kaudu

Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhi Margus Uudami sõnul plaanib riik ettevõtetele toetuse andmise asemel ettevõtetesse investeerida osaliselt fondifondi kaudu.  See investeerib erafondidesse, mis omakorda investeerivad eraettevõtetesse.EstVCA liikmed on investeerinud 180 miljonit eurot 80 ettevõttesse. “See on huvitav number. Kui küsida, kust saab kapitali, siis ettevõtted saavad seda tavaliselt erakapitalifondidelt – kui laenu ei saa või taha võtta. Eestis on praegu aga fondide poolt kapitali pakkumine peaaegu olematu,” rääkis Uudam.Tema hinnangul on Eestis kogenud fondihaldurite defitsiit, kes oskavad investeerida õigetesse ettevõtetesse, pannes sinna oma teadmised juurde. “Me peame ehitama uue generatsiooni fondihaldureid, kes Eesti majanduses sellist rolli stabiilselt täidaksid,” selgitas EstVCA juht. “Vastasel korral jääb riik alati kandma kapitali andmise survet läbi EASide, Kred­Exite ja Arengufondide, sest eraturg ei toimi.”Uudam loodab, et järgmisel aastal käivitub Eestis Balti Innovatsioonifondi abil 3–4 riskifondi, kes suudaks ettevõtetele kapitali pakkuda. “ Kokku peaks investeeritav kapital olema ligi 250 miljonit eurot, mis ei tule küll aga ainult Eestisse,” täpsustas ta.EstVCA eesmärk on 2020. aastaks, et liikmete hallatavate varade maht oleks 1 miljardit ­eurot.EstVCA koondab Eesti riski- ja erakapitali ning on asustatud 2009. aastal.

 

Mis on mis

Investeerimisfoorum

28. novembril Äripäeva foorum “Rahvusliku kapitali ärkamisaeg” ettevõtjatele, kes tahavad oma firmat osaluse ostuga kasvatada.

 

Mis on mis

Armin Kõomägi modelleeris eesti rahvuskapitali valemi

Kõik komponendid korrutatakse läbi eesti kultuuriga, kui pole eesti rahvuskultuuri, pole ka rahvuslikku kapitali.A=B*(C+D)A – rahvuslik kapitalB – rahvuskultuurC – riigi varad ja investeerimisvõimekusD – erasektori varad ja investeerimisvõimekusX – geopoliitiline indeks

Hetkel kuum