• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlasest peaks saama Euroopa Komisjoni president

    Eesti on Euroopa Liidus ja kogu maailmas suur edulugu, seetõttu peaks  eestlasest saama Euroopa Komisjoni president.

    Eesti on kogu maailmas esirinnas riigiteenuste digitaliseerimise poolest, Eesti on maailmas esikohal start-up’ide loomise poolest ühe elaniku kohta.
    Euroopa Liit soovib saada maailma kõige innovatiivsemaks majanduskeskkonnaks. Kui küsisin viimati ühelt Brüsseli mõjukalt tegelaselt, mida selleks teha, vastas ta, et eestlane tuleks kinnitada Euroopa Komisjoni presidendiks. Kui minult selle peale päriti, kes võiks Eestist olla Euroopa ­Komisjoni president, ei osanud ma midagi kosta.
    Tähtis. Eestis arutatakse järgmise Eesti presidendi üle, kuigi presidendivalimised toimuvad alles kahe aasta pärast ning president on Eestis pigem esindus­figuur kui mõjukas otsustaja. Europarlamendi valimised toimuvad seevastu juba poole aasta pärast, Brüsselis võetakse vastu 80% Eesti elu puudutavast seadustest. Üks ­eurovolinikest saab Euroopa Komisjoni presidendiks ning pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks president ei võiks tulla seekord Eestist. Praegune president Manuel Barroso on Portugalist, ühest sellest nn PIGSi riigist, mille kohustusi eestlased koos teiste ELi rahvastega peavad veel aastakümneid oma kukil kandma.
    Eesti otsustajaid küsitledes selgub, et Eestis millegipärast ei kujutata ette, et Euroopa ­Liidu president võiks olla eestlane. Millest selline tagasihoidlikkus? Samas korrutatakse, et Eesti on Euroopa Liidus kõige edukam liikmesriik ning Eestit tuuakse teistele eeskujuks.
    Ka Nõukogude Liidus olid eestlased väga edukad, ent Moskvas mängisid esimest viiulit peale venelaste grusiinid, armeenlased ja teised Kaukaasia rahvad.
    Lubamatu leigus. Eesti otsustajate ükskõiksus Euroopa ­Liidu juhtimist puudutavates küsimustes pole mitte tagasihoidlikkus, vaid lugupidamatus oma rahva vastu, sest eesti rahva tulevik sõltub Euroopa Komisjoni  otsustest ning sealsete esindajate küsimus peaks olema kõigi Eesti otsustajate prioriteet number 1.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
ELMO Rendi aktsia püüdleb IPO hinna juurde tagasi
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.