Eesti on Euroopa Liidus ja kogu maailmas suur edulugu, seetõttu peaks eestlasest saama Euroopa Komisjoni president.
Eesti on kogu maailmas esirinnas riigiteenuste digitaliseerimise poolest, Eesti on maailmas esikohal start-up’ide loomise poolest ühe elaniku kohta.
Euroopa Liit soovib saada maailma kõige innovatiivsemaks majanduskeskkonnaks. Kui küsisin viimati ühelt Brüsseli mõjukalt tegelaselt, mida selleks teha, vastas ta, et eestlane tuleks kinnitada Euroopa Komisjoni presidendiks. Kui minult selle peale päriti, kes võiks Eestist olla Euroopa Komisjoni president, ei osanud ma midagi kosta.
Tähtis. Eestis arutatakse järgmise Eesti presidendi üle, kuigi presidendivalimised toimuvad alles kahe aasta pärast ning president on Eestis pigem esindusfiguur kui mõjukas otsustaja. Europarlamendi valimised toimuvad seevastu juba poole aasta pärast, Brüsselis võetakse vastu 80% Eesti elu puudutavast seadustest. Üks eurovolinikest saab Euroopa Komisjoni presidendiks ning pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks president ei võiks tulla seekord Eestist. Praegune president Manuel Barroso on Portugalist, ühest sellest nn PIGSi riigist, mille kohustusi eestlased koos teiste ELi rahvastega peavad veel aastakümneid oma kukil kandma.
Eesti otsustajaid küsitledes selgub, et Eestis millegipärast ei kujutata ette, et Euroopa Liidu president võiks olla eestlane. Millest selline tagasihoidlikkus? Samas korrutatakse, et Eesti on Euroopa Liidus kõige edukam liikmesriik ning Eestit tuuakse teistele eeskujuks.
Ka Nõukogude Liidus olid eestlased väga edukad, ent Moskvas mängisid esimest viiulit peale venelaste grusiinid, armeenlased ja teised Kaukaasia rahvad.
Lubamatu leigus. Eesti otsustajate ükskõiksus Euroopa Liidu juhtimist puudutavates küsimustes pole mitte tagasihoidlikkus, vaid lugupidamatus oma rahva vastu, sest eesti rahva tulevik sõltub Euroopa Komisjoni otsustest ning sealsete esindajate küsimus peaks olema kõigi Eesti otsustajate prioriteet number 1.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele