Tööstus. Puiduomanikust saab energiatootja

Rahvusvahelise puiduenergia koolitusvõrgustiku projektis WETNet (Wood Energy Training Net­work) valmis energiatootmisest huvitatud metsa­omanikele koolitusprogramm. Eestist andsid ­sinna panuse metsandusspetsialistina Läänemaa metsa­ühistu tegevjuht Mikk Link ja energeetika-spetsialistina Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadur Ülo Kask.

Metsaühistute juurde energiaühistud. Eesti era­metsades on piisavalt puitu, et hoida töös hakkpuidul töötavaid väiksemaid katlamaju. Olemas on ka eraomanikke koondavate metsaühistute huvi.

Riiklikul tasemel võiks otsustajaid sütitada teema seetõttu, et väikesed keskkonnasõbralikul hakkpuidul töötavad katlamajad ja koostootmisjaamad aitaksid lahendada maapiirkondades korraga mitu probleemi. Metsaomanikud saaksid suuremat tulu, mis motiveeriks kasvavat metsa hooldama. See aitaks luua maapiirkondadesse uusi töökohti ja hoida soojakulud kohapealsetele tarbijale stabiilselt väikesed. Et selline mitmest küljest kasulik stsenaarium võimalikult ruttu käivituks, on vaja luua soodne tegevuskeskkond.

Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link lausus, et kõige otstarbekam oleks energiaühistud luua metsaühistute juurde. Kuna aga metsandusharidusega inimestel napib praegu energeetika­teadmisi, et soojatootmisega tegeleda, tulebki appi metsaomanikele ja ühistutele loodud koolitusprogramm. “See täidab tühimiku piltlikult öeldes metsast kuni katlani,” lausus Link.

Link, kes ühistu juhina tegeleb igapäevatöös nii hakkpuidu tootmise kui ka müügiga, ütles, et praegu tuleb tegutseda kõikuva nõudluse tingimustes. Hakkpuitu kipub praegu üle jääma, müük käib ­ainult tänu varasematele pikaajalistele lepingutele.

“Metsaomanik vajab stabiilsust, mitte suuri hinnakõikumisi. Kui hind on parasjagu tõusnud ja omanik hakkab puidu väljatoomiseks ettevalmistusi tegema, on ta juba hiljaks jäänud,” märkis Link.

Toetus peab liikuma metsaomanikule. Tehnika­ülikooli soojustehnika instituudi teadur  Ülo Kask ütles, et Austrias on eraomandis keskmiselt ­alla viie hektari suurused kinnistud. “Seetõttu on võrdlus Eestiga igati asjakohane. Austrias on aru saadud, et majanduslikult mõistlikum on tegutseda ühistute kaudu ja müüa soojust, mitte haket,” ütles Kask. Ta lisas, et Eestis on nii võimalus kui ka tahe, et energiaühistud riigi toel käivitada.

Kui aga Eestis on seni toetusraha jagatud peamiselt suurtele soojaettevõtetele, siis Austrias lähenetakse asjale laiemalt – toetatakse ka ühepere­elamutes vanade katelde vahetamist energia­tõhusate ja keskkonnasäästlike vastu. Eestis vajaks tõuget energiaühistute käivitamine.

Lääne-Virumaal Jänedal tegutseva taluniku ­Ermo Sepa ettevõte jagab hakkpuidu seadet viie põllumajandustootjaga. Puitu kogutakse lähiümbrusest – peamiselt on kütuseks kraavide puhastamisel tekkinud võsa ja raiejäätmed tema enda 80 hektari suurusest metsast.

Katel töötab aasta ringi. Sepp tegeleb seakasvatusega, tal on 600 hektarit põllumaad. Sigalat köetakse Saksa firma Heizomat katlaga, mis sai soetatud maaelu arendamise toetuse abil. Katel on isepuhastuv ja töötab aastaringselt, sest põrsastel on vaja pidevalt 37–40 kraadi soojust. Katlamajast saadud tuhk läheb põldudele väetiseks. Katla tehasevõimsus on 350 kW, tegelik võimsus oleneb hakkepuidu kvaliteedist.

“Pole kuulda, et küte odavamaks läheb, ainult puiduhakke hind püsib samal tasemel,” ütles Sepp.

13 eurot m3 on keskmine hakke hind, 1 m3 hakkepuidu tootmiseks kulub Sepal 0,6–1 liitrit kütust. “Kütusekulu oleneb sellest, kui pikk on puutüvi. Kui hakkida kuuseoksi, siis kulub kütust rohkem,” selgitas talunik.

Haket tehakse siis, kui traktoril jääb põllutööst vaba aega. Töö käib metsas, hake veetakse katlamaja juurde konteineris. Hakkida saab üksnes puhast puitu, mis ei ole kivide, mulla ja liivaga saastunud.

Töösturid ja energeetikud toetavad metsnikke puidu mõistlikul kasutusel

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), Eesti Erametsaliit, Eesti Elektritööstuse Liit ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on seadnud sihiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamise puidu mitmekesise, tõhusa ja tasakaalustatud kasutamise kaudu nii tööstuses kui ka energeetikas.Lepingu osapoolte eesmärk on, et kõrgema töötlemis­potentsiaaliga puit leiaks kasutamist metsa- ja puidutööstuses ning madalama väärtusega puit taastuvenergeetikas. Taastuv­energia toetusregulatsioonid peavad ­aitama turule tuua täiendavat seni kasutamata ressurssi.“Me kõik vajame oma toote, on see siis elekter, grill­süsi, saematerjal, soojus, pellet, spoon, vineer, vmt tarvis metsast varutud puitu, palki, paberi­puud, küttepuud, võsa, raidmeid jne,” ütles EMPLi juhatuse liige Ando Jukk.“Ootame, et metsaomanik meile seda annaks ning metsaomanik ootab, et ta puidu eest midagi vastu ka saaks. Kogu see tegevus peab olema turul konkurentsivõimeline. Selleks, et tagada konkurentsivõime ja koostöö puidul põhinevas majandusahelas, soovime siduda end koostööleppega, et anda puidule parim võimalik lisandväärtus.”

Bioküttele roheline tee. Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu ütles, et Eesti energiatööstuses on valdavalt kasutuses fossiilsed kütused, millel on jäätmete ja emissioonide pärast suur keskkonna­mõju. “Fossiilkütuste kasutamine peab aja jooksul kindlasti vähenema ja biokütuste kasutamine energeetikas suurenema, kuna see on Eesti tarbijatele kõige soodsam lahendus taastuv­energia toodangu suurendamiseks. Seega on mõlema majandussektori – tööstuse ja energeetika – koostöö äärmiselt oluline,”  lausus ta.Liidud leiavad, et metsa­majanduse arengule, eriti era­metsandusele on vaja kaasa aidata, et ka väiksemal metsaomanikul oleks lihtne ja hea oma metsi otstarbekalt majandada ja puitu turule tuua.

 

Riik peab energiaühistute tekkimist toetama

Tarmo Lees, Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse liigeEnergiaühistute tekkimise eeldus on see, et riik loob  soodsa tegevuskeskkonna.Riigi tugi oleks loomulik, sest energiaühistute loomisel on mitu mõõdet – see annab maakohtades paljude inimestele töö ja turvatunde, sest metsa kasvatamisest kuni energia tootmiseni on pikk tegutsemisahel.Samuti on oluline, et muidu erametsades kasutult seisev hiigelressurss, väheväärtuslik puit, saaks otstarbekalt ära kasutatud.Kindlasti eeldab selliste energiaühistute loomine ja käivitamine suuri investeeringuid, mida saaks katta osaliselt juba olemasolevate ühekordsete toetuste abil. Veel võiks riiklikult garanteerida teatud mahus omaosalusena kasutatavat laenuraha lisaks energiaühistu liikmete osamaksudele. Garantiide aluseks võiks olla näiteks pika­ajalised lepingud sooja­tarbijatega.Ühistud vajavad puidu­põhise energiatootmise käivitamiseks eelkõige teaduslikku infot, mille lahenduseks võiks olla Erametsakeskuses väljatöötatud vastav abinõu.Suurim töö tuleb aga ära teha üldsuse harimisel – ­senised kogemused puit­kütuse kasutamisel Eesti väike­katlamajades on juba veenvalt tõestanud, et puit kütusena on odavaim ja keskkonnasäästlikem viis energiat toota ja annab ka majandusliku sõltumatuse.