Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trükiäris teevad ilma perefirmad

    Enamik trükitööstuse ja kirjastuste TOPi firmadest kuulub Eesti ettevõtjatele ja pereäridele – välisinvestor hoiab valdkonnast eemale.

    Iga kümnes trükifirma ja kirjastus töötab perefirmana. Trükistega tegeleva OÜ Blueprint juht Ove Uustalu selgitab, et nad jagavad abikaasaga kõike, ka firmat.
    Klientide jaoks pildile saamine sõltub tema sõnul kvaliteedist: “Oleme reklaami teinud enda töödega, tuututanud ei ole.”
    Kirjastustes ja trükitööstustes on palju perefirmasid. Miks? Meil abikaasaga ongi kõik asjad kahepeale, ka firma. Kui oled abielus, siis asjad peavad nii olema.
    Kas olete on alati tahtnud äri ajada nii, et see oleks perekeskne? Me ei ole püüelnud selle poole, et oleks perefirma. See on lihtsalt nii kujunenud. Tegelikult on hea teada, et sul on kellegi peale loota ja toetuda. Mängib rolli ka usaldus. Pere seltsis on lihtsam asju ajada.
    Välisinvestorite huvi selle valdkonna vastu on väike. Miks? Välisinvestorid tulevad pigem sinna, kus on võimalus rohkem teenida. Näiteks IT-valdkond.
    Kas olete kaalunud ettevõtte müümist? Jah, on olnud pakkumisi, aga summad on väiksed. Eks endal on olnud ka mõtteid. Võib-olla  on seganud see, et ostjate ja meie nägemus ei pruugi kokku langeda. Oled ennast nii palju panustanud. Proovid küll hinnata, mis võiks firmaväärtus olla, aga kui keegi osta tahab, siis ta tahab seda saada võimalikult odavalt.
    Milline on tööjaotus firmas? Minul on tegevjuhi kohustused, projektide juhtimine ja vahepeal peab tootmisesse ka kätt andma. Naine tegeleb infotehnoloogia ja turundusega. Meil väike firma, kokku neli töötajat.
    Mis on perefirmade puhul plussid ja miinused? Plussiks on see, et oled iseenda kuningas ja ise otsustad. Miinuseks on aga see, et tuled töömuredega koju ega saa rahus olla. Pea on töömõtteid täis.
    Millega firma täpselt tegeleb? Enamasti tegeleme digitrükiga ja valgusreklaamiga, pakkudes terviklahendusi. Alates tootmisest, eksponeerimisest ja lõpetades paigaldusega. Üks märkimisväärseid projekte oli Jääaja keskus. Seal tegime enamiku kleebitud pindadest.
    Kahjuks pole Eestis tihtipeale saada vajalikke asju. Pole harv juhus see, et odavama hinna tõttu on tooraineid tellitud Lätist või Soomest ja pärast saadetakse lõpp-produkt Soome või kuhugi mujale tagasi.
    Kuivõrd oluline on hinna ja kvaliteedi suhe? Hea töö räägib enda eest. Odav ja vähekestev toode või veidi kallim, aga kauakestvam – pooldan teist varianti. Jah, on võimalik ruttu ja odavalt toota, kuid asjad peavad ikka ilusad olema.
    Olete oma firma tegevust laiendanud. Kuidas ja miks? Tootjaid on palju, aga neid, kes ka paigaldust pakuvad, on vähem. Tuttavatel on reklaami paigaldamiseks mõeldud firma ja neil läheb päris hästi. Kui meil on rahulikumad ajad, siis me pakume seda teenust rohkem ja samas sealt kaudu võib tulla veel muid töid ka. Kliendid kasutavad tihti seda võimalust, et tellivad meilt töö ja lasevad selle paika panna. Päris kontskingadega paigaldama ei minda.
    Plaanite sel aastal müügivõrku Eestist ka välismaale laiendada. Kuidas sellega läheb? Hea töö levib ja püüame uusi kontakte tööde kaudu saada. Lisaks teeme allhankeid reklaamifirmadele ja ka sealtkaudu tuleb uusi töid. Siiani oleme Eesti tutvuste kaudu laienenud välismaale, aga nüüd proovimegi rohkem ise ja otse neid kontakte saada. Selleks tuleb meil tööle uus müügiinimene.
    Kuidas on ettevõttel sel aastal majanduslikult läinud? Täitsa hästi. Käive ja kasum on õrnalt kasvanud. Seda on natukene piiranud osa klientide tellimuste vähenemine, kuid on näha väikest kasvu. Tulevikus on plaanis areneda ja kasvada.
     
    Pane tähele
    Kuidas müüa rohkem?
    Suhtu klienti kui kuningasse. Asju peaks lahendama rahulikult, leidma kesktee sõbralikkuse ja konkreetsuse vahel.
    Parim reklaam on töö. Reklaami on ka vaja teha, et inimesed teaksid, et oled olemas. Reklaami on hea teha enda töödega, tuututada ei tasu.
    Tunne oma lugejat. Seda kergem on ära tunda tema huve ja soove. Seda kindlamalt nad ostavad ja seda tõenäolisem on jätkusuutlikkus.
    Värba noori ja tublisid inimesi. Muutustega tuleb kaasa minna, mitte jääda ajarattale jalgu.
    Paku kvaliteeti. Tee kvaliteetseid ja müüvaid raamatuid. Usu sellesse, mida teed, ja pane ka teised uskuma. Nii kodus kui ka välismaal.
    Allikas: Ove Uustalu, Priit Maide, Leili Viitong, Tiina Tammer
     
    Üks küsimus
    Miks on välisinvestorite huvi trükitööstuste-kirjastuste vastu väike?
    Priit Maide, Varraku tegevjuht Sektor on väike ja kaugemalt vaadates pole see ahvatlev. Lisaks on kirjastamine sensitiivne nii keeleruumi kui ka kultuuri suhtes. Näiteks on keeruline hakata lätlastele raamatut kirjutama, tundmata nende keelt, kultuuri, soove ja harjumusi. Sama kehtib ka Eestisse tuleku suhtes.
    Tiina Tammer, Tammerraamat OÜ tegevjuhtEesti on väike riik ning iga keele- ja kultuurikeskne äri saab tegutseda suhteliselt kitsastes tingimustes. Kirjastamisäri ei saa paisutada liiga suureks, sest üsna ruttu tuleb võimalik ostjate ja lugejate piir vastu. Seega on saadav kasum üsna väike, aga välisinvestorid on ju ikka kasumile orienteeritud.
    Leili Viitong, Roi OÜ juhatuse liigeMeie valdkonnas (reklaamtrükised – toim) on 1–2 firmas välisomanikud, kuid tundub, et nad ei tunne niivõrd hästi meie turgu ja ei osata läheneda.Lisaks on mulle jäänud mulje, et ka välismaal on antud valdkond perekondade keskne.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.