Trükiäris teevad ilma perefirmad

Iga kümnes trükifirma ja kirjastus töötab perefirmana. Trükistega tegeleva OÜ Blueprint juht Ove Uustalu selgitab, et nad jagavad abikaasaga kõike, ka firmat.

Klientide jaoks pildile saamine sõltub tema sõnul kvaliteedist: “Oleme reklaami teinud enda töödega, tuututanud ei ole.”

Kirjastustes ja trükitööstustes on palju perefirmasid. Miks? Meil abikaasaga ongi kõik asjad kahepeale, ka firma. Kui oled abielus, siis asjad peavad nii olema.

Kas olete on alati tahtnud äri ajada nii, et see oleks perekeskne? Me ei ole püüelnud selle poole, et oleks perefirma. See on lihtsalt nii kujunenud. Tegelikult on hea teada, et sul on kellegi peale loota ja toetuda. Mängib rolli ka usaldus. Pere seltsis on lihtsam asju ajada.

Välisinvestorite huvi selle valdkonna vastu on väike. Miks? Välisinvestorid tulevad pigem sinna, kus on võimalus rohkem teenida. Näiteks IT-valdkond.

Kas olete kaalunud ettevõtte müümist? Jah, on olnud pakkumisi, aga summad on väiksed. Eks endal on olnud ka mõtteid. Võib-olla  on seganud see, et ostjate ja meie nägemus ei pruugi kokku langeda. Oled ennast nii palju panustanud. Proovid küll hinnata, mis võiks firmaväärtus olla, aga kui keegi osta tahab, siis ta tahab seda saada võimalikult odavalt.

Milline on tööjaotus firmas? Minul on tegevjuhi kohustused, projektide juhtimine ja vahepeal peab tootmisesse ka kätt andma. Naine tegeleb infotehnoloogia ja turundusega. Meil väike firma, kokku neli töötajat.

Mis on perefirmade puhul plussid ja miinused? Plussiks on see, et oled iseenda kuningas ja ise otsustad. Miinuseks on aga see, et tuled töömuredega koju ega saa rahus olla. Pea on töömõtteid täis.

Millega firma täpselt tegeleb? Enamasti tegeleme digitrükiga ja valgusreklaamiga, pakkudes terviklahendusi. Alates tootmisest, eksponeerimisest ja lõpetades paigaldusega. Üks märkimisväärseid projekte oli Jääaja keskus. Seal tegime enamiku kleebitud pindadest.

Kahjuks pole Eestis tihtipeale saada vajalikke asju. Pole harv juhus see, et odavama hinna tõttu on tooraineid tellitud Lätist või Soomest ja pärast saadetakse lõpp-produkt Soome või kuhugi mujale tagasi.

Kuivõrd oluline on hinna ja kvaliteedi suhe? Hea töö räägib enda eest. Odav ja vähekestev toode või veidi kallim, aga kauakestvam – pooldan teist varianti. Jah, on võimalik ruttu ja odavalt toota, kuid asjad peavad ikka ilusad olema.

Olete oma firma tegevust laiendanud. Kuidas ja miks? Tootjaid on palju, aga neid, kes ka paigaldust pakuvad, on vähem. Tuttavatel on reklaami paigaldamiseks mõeldud firma ja neil läheb päris hästi. Kui meil on rahulikumad ajad, siis me pakume seda teenust rohkem ja samas sealt kaudu võib tulla veel muid töid ka. Kliendid kasutavad tihti seda võimalust, et tellivad meilt töö ja lasevad selle paika panna. Päris kontskingadega paigaldama ei minda.

Plaanite sel aastal müügivõrku Eestist ka välismaale laiendada. Kuidas sellega läheb? Hea töö levib ja püüame uusi kontakte tööde kaudu saada. Lisaks teeme allhankeid reklaamifirmadele ja ka sealtkaudu tuleb uusi töid. Siiani oleme Eesti tutvuste kaudu laienenud välismaale, aga nüüd proovimegi rohkem ise ja otse neid kontakte saada. Selleks tuleb meil tööle uus müügiinimene.

Kuidas on ettevõttel sel aastal majanduslikult läinud? Täitsa hästi. Käive ja kasum on õrnalt kasvanud. Seda on natukene piiranud osa klientide tellimuste vähenemine, kuid on näha väikest kasvu. Tulevikus on plaanis areneda ja kasvada.

 

Pane tähele

Kuidas müüa rohkem?

Suhtu klienti kui kuningasse. Asju peaks lahendama rahulikult, leidma kesktee sõbralikkuse ja konkreetsuse vahel.

Parim reklaam on töö. Reklaami on ka vaja teha, et inimesed teaksid, et oled olemas. Reklaami on hea teha enda töödega, tuututada ei tasu.

Tunne oma lugejat. Seda kergem on ära tunda tema huve ja soove. Seda kindlamalt nad ostavad ja seda tõenäolisem on jätkusuutlikkus.

Värba noori ja tublisid inimesi. Muutustega tuleb kaasa minna, mitte jääda ajarattale jalgu.

Paku kvaliteeti. Tee kvaliteetseid ja müüvaid raamatuid. Usu sellesse, mida teed, ja pane ka teised uskuma. Nii kodus kui ka välismaal.

Allikas: Ove Uustalu, Priit Maide, Leili Viitong, Tiina Tammer

 

Üks küsimus

Miks on välisinvestorite huvi trükitööstuste-kirjastuste vastu väike?

Priit Maide, Varraku tegevjuht Sektor on väike ja kaugemalt vaadates pole see ahvatlev. Lisaks on kirjastamine sensitiivne nii keeleruumi kui ka kultuuri suhtes. Näiteks on keeruline hakata lätlastele raamatut kirjutama, tundmata nende keelt, kultuuri, soove ja harjumusi. Sama kehtib ka Eestisse tuleku suhtes.

Tiina Tammer, Tammerraamat OÜ tegevjuhtEesti on väike riik ning iga keele- ja kultuurikeskne äri saab tegutseda suhteliselt kitsastes tingimustes. Kirjastamisäri ei saa paisutada liiga suureks, sest üsna ruttu tuleb võimalik ostjate ja lugejate piir vastu. Seega on saadav kasum üsna väike, aga välisinvestorid on ju ikka kasumile orienteeritud.

Leili Viitong, Roi OÜ juhatuse liigeMeie valdkonnas (reklaamtrükised – toim) on 1–2 firmas välisomanikud, kuid tundub, et nad ei tunne niivõrd hästi meie turgu ja ei osata läheneda.Lisaks on mulle jäänud mulje, et ka välismaal on antud valdkond perekondade keskne.