11. detsember 2013 kell 21:00

Hakkame rohkem aru andma

Vaatamata ettevõtjate vastuseisule kiitis riigikogu eile heaks käibemaksuseaduse muudatuse, mille järgi tuleb ettevõtjatel hakata järgmise aasta suvest maksuametile aru andma igast vähemalt tuhandeeurosest tehingust.

Ettevõtjatele tähendab see, et igakuisele käibedeklaratsioonile tuleb juurde lisavorm, kus deklareeritakse kõiki 1000 euro piiri ületavaid tehinguid. Selle info saab ametile esitada neljal viisil (vt infokasti).

Seaduseelnõu seletuskirja järgi on uue nõude peamine eesmärk vähendada maksupettusi. Maksuameti hinnangul peaks muudatus andma 32 miljonit eurot lisatulu.

Samas pöördusid riigikogu ja rahanduskomisjoni poole eelnevalt paljud huvigrupid, nende seas maksumaksjate liit, väikeettevõtete assotsiatsioon, kaupmeeste liit, juristide liit, advokatuur, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Nende hinnangul lisab muudatus halduskoormust vaid ausatele ettevõtjatele, samas kui petturid leiavad uue tulude varjamise võimaluse. Samuti viidati, et sellise info jagamine maksuametiga läheb vastuollu konfidentsiaalsusnõuete ja mitme seadusega.

Riigikogu liikmeist hääletas valitsuse algatatud seaduse poolt 48, vastu oli 23 ja hääletamisel ei osalenud 28 liiget. Hääletamata jätsid ka mitmed koalitsioonipoliitikud – Aivar Sõerd, Juku-Kalle Raid ja Tiina Lokk-Tramberg.

Lahendus pole veel lõplik. Rahanduskomisjoni esimees, IRLi liige Sven Sester ütles eilsel istungil enne hääletamist, et nende erakonna fraktsioonis on viimastel nädalatel leitud, et eelnõu vastuvõtmisel jäävad endiselt mitmed küsimused vastusteta.

Ta märkis, et üle peaks vaatama näiteks konfidentsiaalsusnõuded. “Ma tahan öelda, et täna seda eelnõu kinnitades tegelikult me oleme selles protsessis läbinud mingi osa ja järgmisel aastal tuleb see teema uuesti veel kord lauale võtta,” ütles Sester.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et ausate maksumaksjate protest on mõistetav, sest uus nõue on neile tülikas ja põhjustab täiendavaid kulutusi. “Aga peab ka arvestama, et Eesti arvestamisväärsed mittetulundusühingud, kes vastavaid huve esindavad, on maksupetturluse vastu võitlemise komisjonis oma selge sõna selle meetme kohta öelnud ja leidnud, et võiks ju proovida.”

Tema sõnul ei tohi unustada, et käibemaksuauk on praegu suurusjärgus 250–300 miljonit ­eurot, mis ei ole just väike. “Selles mõttes ma usun, et proportsionaalsuse küsimuses on pigem tegemist eelnõuga, mis vääriks toetamist,” tõdes Nestor.

Keskerakondlase Aivar Riisalu hinnangul on seaduseelnõu ühelt poolt tarvilik, sest riigil on raha vaja. Teisalt on aga ohumärk, et ettevõtjad on selliste muudatuste valguses hakanud rääkima ettevõtluskeskkonna halvenemisest ning osa ettevõtjaid – ja Skanska – ka Eestist lahkunud.

“Ma ei saa öelda, mida teevad minu lugupeetud erakonnakaaslased tervikuna. Mina isiklikult sellisel kujul seda seaduseelnõu ei pea õigeks toetada, kuna meie asi on ehitada riiki sellisena, et see näeks välja ilus ja mõistlik,” märkis ta.

Reformierakond ei soovinud riigikogu istungil sõna võtta.

Ettevõtjad endiselt kriitilised. Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütles pärast seaduse heakskiitmist, et  käibedeklaratsiooni lisa suurendab ettevõtjate kohustusi ja kulutusi. “Hinnangud, kui palju läheksid arendused maksma, räägivad 500 eurost kuni 100 000 ja 200 000 euroni välja,” ütles ta. “Mõnel ettevõtjal võib-olla tõesti ei olegi aastas kordagi, kus vaja deklaratsiooni lisa esitada. Teiste puhul – suuremad hulgi- ja jaekauplejad – võib jällegi deklaratsioon, lehekülgede arvuga mõõtes, ulatuda mitmete sadade või tuhandete lehekülgede pikkuseks,” kirjeldas Palts. “Loomulikult on ka ettevõtjate huvi, et maksupettustega tegeletakse efektiivselt, kuid ausa ettevõtja poolt vaadates tundub paratamatult, et talle seatakse üha ­uusi ja uusi kohustusi. See võib kokkuvõttes ettevõtlusmotivatsioonile negatiivselt mõjuda ja seda tuleb kindlasti arvestada.”

 

Tasub teada

Andmeid saab maksuametisse esitada neljal viisil

Seadusemuudatus kohustab ettevõtjat esitama maksuametile tehingupartneripõhist piirmäära ületavate müügi- ja ostuarvete andmed. Andmete edastamiseks on neli võimalust: 1) andmete saatmine raamatupidamisprogrammi kaudu;2) XML- ja csv-formaadis faili laadimine e-maksuametisse;3) nn ekraanivormi täitmine ­e-maksuametis;4) paberkandjal esitamine.Tehinguinfo vorm on tark­varatootjate kinnitusel neile ning programme kasutavatele ettevõtjatele sobiv.Maksuamet töötab tehnilised spetsifikatsioonid välja aasta lõpuks.Maksuameti kodulehel on avatud foorum: http://tinyurl.com/pcanbzhKäibedeklaratsiooni lisa vormi ja selle täitmise juhendi tööversiooni leiab aadressilt: http://tinyurl.com/ot7bkwp

 

Kommentaar

Riik ei mõista pettuste põhjusi

Villy Lopman, Rask Advokaadibüroo maksunõunik/advokaatSellisel kujul lahenduste otsimine ilmestab kahjuks seda, kui vähe mõistab riik maksupettuste tegelikke põhjuseid ja probleeme. Üldiselt öeldes on hämmastav see, kuidas on võimalik arvata, et ühe paragrahvi juurde kirjutamisega on võimalik lahendada selline keeruline probleem, nagu seda on käibemaksupettused.Kogu maailma alkeemikud on aastatuhandeid otsinud tarkade kivi, millega kõik kullaks muuta. See pole siiani kellelgi õnnestunud. Meil aga arvatakse, et ühe paragrahviga on võimalik selline ime ära teha.Juba praegu on maksuhalduril kohati liiga palju infot ning ei suudeta müra ja sisu eristada. Kui nüüd infomahtu üleöö veelgi suurendatakse, siis kardetavasti on tulemuseks pahupidi silmadega üleõppinud õpilane, kes suudab vaevu enda nime ja aadressi nimetada.Kokkuvõttes tuleks lahendusi otsida väga erinevate nurkade alt, nt pöördmaksustamise laiendamine, käibemaksumäära alandamine, lisatagatiste kehtestamine, ja seda kõike tuleks teha valdkonnaspetsiifiliselt. Teiste sõnadega tuleks igale pettuse liigile läheneda vastavalt selle olemusele ja neid lahendusi välja töötades püüda võimalikult kõrgel hoida ausate maksumaksjate moraali.

Suureneb vigaste andmete hulk

Eesti Maksumaksjate Liit ja EVEAUus kohustus lisab vaid halduskoormust ­ausatele ettevõtjatele, kuid kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti eest varjata.Me kardame, et “superandmebaasi” loomine koormab ka liigselt maksuametit, sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast täiesti ebavajalik.Tulenevalt ettevõtete erinevast töökorraldusest ja raamatupidamise praktikast võib tekkida suur hulk vigaseid ja lahknevaid kandeid, mille puhul müüja ja ostja andmed ei lähe kokku või satuvad erinevatesse ajaperioodidesse. Seega võib juhtuda olukord, et kogu maksuhalduri ressurss kulub “valehäiretele” reageerimiseks ning tegelike maksupettuste avastamiseks ja uurimiseks jääb veel vähem aega.Kavandatav muudatus võib nii oma vormilt kui ka sisult minna vastuollu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Mitte ükski ELi liige peale Läti ei nõua kõikide arvete sellisel kujul deklareerimist, samas on Läti maksuauk Euroopa Komisjoni uuringute andmetel Eesti omast suurem ja viimastel aastatel pidevalt kasvanud, seetõttu võib järeldada, et arvete registreerimine ei ole maksupettuste tõkestamisel efektiivne vahend.Seadusemuudatus läheb ka vastuollu teatud tegevusaladel kehtiva kutsesaladuse hoidmise kohustusega.Oleme ka mures kogutud andmete turvalisuse pärast.

Muudatus kulutab sadu tuhandeid

Marika Merilai, kaupmeeste liidu tegevdirektorSuurte kontsernide, kes on ühtlasi riigi ühed suurimad maksumaksjad, kulutused seoses uue käibemaksudeklaratsiooni lisa täitmisega ei ole mõõdetavad ei tuhandetes ega ka kümnetes tuhandetes eurodes, vaid sadades tuhandetes eurodes.Kaupmeeste liidu liikmete esmaste arvutuste kohaselt kaasneb neile uue vormi täitmiseks vajalike IT-lahenduste väljaarendamisele minimaalselt 200 000 eurot ühe suurettevõtja kohta, seda seoses suurte ettevõtete IT-süsteemide komplitseerituse ning ettevõttepõhiste kohandustega.Kaupmeeste hinnangul pole reaalne, et muudatus jõustuks enne 2015. aastat. IT-projektide realiseerimine on väga pikk protsess.

Hetkel kuum