Vaata tuludeklaratsioonidega seotud muudatusi

Lisaks on väike muudatus mitteresidentidele. Kui mitteresident esitab Eestis tuludeklaratsiooni ja kui tema Eesti tulud olid kogutuludest alla 75%, siis ta saab kasutada ainult üldist maksuvaba tulu ja täiendavad maksuvaba tulu pensionilt proportsionaalselt Eesti tuluga. Varem sai kasutada ka muid kulutusi.

Kõige värskem muudatus on seotud nõuete rahuldamisega tulumaksu tagastamisel – vastav seadusemuudatus võeti alles hiljuti riigikogus vastu. Udde selgitas: „Kui me hakkame tulumaksu tagastama, siis tavaliselt võtame ära näiteks maksuameti võlad, riigivõlad, kohtutäituri võlad. Nüüd on muudetud seda, et kui kohtutäitur on esitanud tulumaksutagastuse peale elatise nõude, siis see rahuldatakse esmajärjekorras. Alles seejärel saab riik kätte oma maksuvõlad.“

See peaks tooma leevendust neile, kes on kimpus elatise nõudega. Udde sõnul on elatisenõudeid sel aastal ligi 8000 inimese vastu summas üle 38 miljoni euro. Kõige suurem nõue on üle 130 000 euro.

Tulumaksutagastuse kiirendamine. Nagu igal aastal, on osal maksumaksjatel võimalik tulumaks kiiremini tagasi saada, kui teistel. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann rääkis, et mõni aasta tagasi lisatud kaks täiendavat tingimust, mis pidanuks kaasa aitama õiguskuulekuse paranemisele, on juba mõju avaldanud. Need on võimalus tagastus kiirelt tagasi saada, kui 2012. aasta tuludeklaratsioon oli esitatud hiljemalt möödunud aasta 2. aprilliks ja kui ei olnud maksuvõlgasid perioodil 15.02.2013-14.02.2014.

„Täna me saame näidata numbreid viimase kolme aasta kohta, kus see kahe kriteeriumi lisamine on andnud tulemust nii tähtaegse esitamise kui ka võlglaste osas. Vastavalt, kui 2011 oli üle 28 000 hilineja ja 75 000 võlglast, siis juba 2013 oli hilinejaid natuke alla 12 000 ja võlglasi 49 500,“ täpsustas Reitmann.

Lisaks nendele kahele tingimusele tagavad tulumaksu kiirema tagastamise ka deklaratsiooni esitamine elektroonselt ja kui deklaratsioon ei vaja lisakontrolli.

Pärandvara valesti maksustatud. Üks teatud mõttes muutus on seotud ka pärandvara müümisega. Nimelt kirjutab tänane Postimees, et maksuamet on viimased 20 aastat lähtunud põhimõttest, et pärandina saadud vara loetakse nullväärtusega soetatuks, mis tähendab, et vara edasi müües tuleb sellelt tasuda täissummas tulumaksu.

Eilsest riigikohtu otsusest aga selgus, et võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandaja, kui too oleks eluajal korteri võõrandanud. See omakorda tähendab, et pärijal on õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetusmaksumuse võrra. Ehk kui pärandina saadud korter on omandatud näiteks 50 000 euro eest, aga müüakse 70 000 euroga, maksustatakse vaid 20 000 eurot, mis müügi pealt nii-öelda lisaks teeniti.