Eesti saab tööregistri

Eile võttis riigikogu 82 poolthäälega vastu seaduse, millega luuakse töötamise register, et koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Riigikogu pressiteenistuse teatel kogutakse kogu töötamisega seonduv informatsioon ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa ning politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui ka töötlemisel.

Kaare ütles, et töötamise registreerimise süsteem on riigi seisukohalt positiivne algatus, mille tulemusena võiks suureneda töötajate kindlustunne, kuna töösuhted on täpsemalt registreeritud.

Kalevi juhi teatel võiks tööregistriga ka väheneda tööjõumaksudega petmise võimalused, samuti aitaks see kaasa ausamale konkurentsile ettevõtluses.

Kasutama hakkab mitu riigiametit. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustus­amet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

“Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,” rääkis maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuht Kristi Laul.

Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.