Venemaa kutsub aktsiad välisbörsidelt koju

“See võib tõesti puudutada Lukoili ja Vene juriidilisi isikuid, kes on noteeritud välismaale, aga väga raske oleks seda kuidagi laiendada välismaa juriidilistele isikutele, kel on kas osaliselt või kogu ulatuses ärid Venemaal,” selgitas ta ja lisas,  et Venemaa üleskutse saab olla ainult välisinvestorite kiusamine.

Kui Vene ettevõtted peaksid tõepoolest valitsuse nõu kuulma võtma ja Londoni börsilt pagema, oleks see LHV fondijuht ja portfellihaldur Rait Kondori hinnangul enesele näppu lõikamine. “Ega tavainvestori vaatepunktist see väga midagi ei muudaks, kuid firmade seisukohast on see olulisem, sest nad ei saa rahvusvahelistele kapitali­turgudele nii hästi ligi ja see oleks neile finantsiliselt kahjulik,” leidis ta. Samuti väheneks Kondori sõnul investorite huvi Londoni börsilt lahkunud ettevõtete vastu.

Ajal, mil Venemaa börsiindeks Micex on alates veebruarist kukkunud 6,4%, loob valitsus Šuvalovi kinnitusel atraktiivsed tingimused ettevõtetele, kes on otsustanud end uuesti Moskva börsile ­registreerida. Tema sõnul surub Venemaa edasi plaani viia riigivara börsile.

Venemaale keskendunud investeerimisfirma Elbrus Capitali partner Jack Arnoff ütles, et küsimus on selles, kas ettevõtetel on Moskva börsil piisavalt likviidsust ja kas uued tulijad on võimelised teenima raha hea kulutaseme juures. “Venemaa peab suurendama aktsionäride õigusi, meelitamaks ärisid kohalikule börsile,” toonitas ta.

Stockholmis asuva Swedbank Roburi fondijuht Elena Loven ütles, et välisinvestorite 70 protsendi suuruse osakaalu taustal Vene börsil võib Lääne börsidelt tagasitõmbumine edasist müüki kiirendada. “Te lihtsalt kaugenete oma loomulikust investorite baasist, seega ei näe ma selles aktsiaturu jaoks midagi positiivset,” selgitas ta.

Firmad keelduvad kommenteerimast. Gazpromi pressiesindaja ütles, et firma ei võta valitsuse soovitust kuulda. Ka TransContaineri esindaja väitel ei plaanita Londoni börsilt lahkuda. Surgut­neftegasi kõneisik Alexey Artemnenko, Londonis noteeritud Mail.ru juht Matthew Hammond, Lukoil ja paljud teisedki Vene ettevõtted keeldusid oma tulevikuplaane Bloombergile kommenteerimast.

Igor Šuvalovi hinnangul on olukord kapitaliturul muutumas üha keerulisemaks ja Vene firmade jaoks aina suletumaks. “Seda on juba tunda meie eksportijate seas ja nende hulgas, kel on välis­laene,” tõdes ta.

Ukraina konflikt on selgelt kriipsu peale tõmmanud Moskva börsi jõupingutustele meelitada juurde kauplejaid pikema kauplemisaja ja arveldussüsteemi viimisega rahvusvahelistele turgudele. 10 riigi suurema ettevõtte väärtpaberite tehingute maht oli eile Bloombergi andmetel Ühend­kuningriigis 46 protsenti suurem kui Moskvas. Enne Putini Krimmi annekteerimist see lõhe kahe börsi vahel puudus.

Moskva börsi kõneisik Andrei Braginski rääkis, et börs on vajadusel suurteks tehinguteks valmis ja vajalik infrastruktuur on olemas. “Kohalike ettevõtete aktsiate börsile viimine võib olla ­Vene aktsiaturgude tuleviku arengu seisukohalt võimas stiimul,” kinnitas ta.