Ukraina kokkulepe on separatistide tõttu ohus

USA ja EL ametnikud räägivad, et nad peavad selle eest vastutavaks Moskvat ja valmistuvad uute majandussanktsioonide kehtestamiseks, kui separatistid ei koli välja Ukraina idaosas okupeeritud ametiasutuste hoonetest.

USA, kes läinud nädalal sõlmis üheskoos Venemaa, Ukraina ja ELiga nn Genfi kokkuleppe, otsustab lähipäevadel täiendavate sanktsioonide rakendamise, kui Venemaa ei astu samme leppe täitmiseks.

USA välisminister John Kerry kiirustas oma Vene kolleegi Sergei Lavrovi tagant, et ta aitaks täita kokkulepet, kutsudes avalikult separatiste üles vabastama illegaalselt hõivatud hooneid ja teetõkkeid. „Kui lähipäevid neid samme ei astuta, siis saavad sel olema tagajärjed,“ ütles USA välisministri pressiesindaja Jen Psaki. „Me langetame otsused päevadega.“

USA ja EL on kehtastanud mõnedele venelastele viisakeelud ja külmutanud varad. Need meetmed on piiratud ja nende eesmärk ei olnud avaldada laiemat majandusliku survet, pigem oli nende eesmärk kriisi süvenemise vältimine. Venemaa on naeruvääristanud neid meetmeid, kui mõttetuid.

Eelmisel nädalal Genfis neljapoolselt sõlmitud kokkulepet hakati koheselt rikkuma, milles põhjustamises süüdistatakse omakorda üksteist. Venemeelsed mässajad on keeldunud lahkumast vallutatud hoonetest.

OECD läbirääkija Mark Ethrington käis esimesel kohtumisel separatistide liidriga Slavianskis. Sellee linna on mässajad muutnud tugevasti kindlustatud asulaks. Ta küsis, kas venemeelne isehakanud „rahva linnapea“ Vjatšeslav Ponomarjov hakkab täitma Genfi kokkulepet. Vastuseks oli sisuliselt vaikus.

Ponomarjov rääkis hiljem pressikonverentsil, et nad ei pidanud läbirääkimisi, vaid lihtsalt kõnelesid. „Meie selgitasime oma seisukohti, mis siin juhtus ja nemad rääkisid oma plaanidest,“ ütles ta.

Genfi kokkuleppe täitmisest on asi kaugel. Slavianskis tõid separatistid autodega liiva ja täitsid liivakotte tõkete tugevdamiseks. Lähedal Kramatorskis näitasid kohalikud ajakirjanikud, et maskis relvastatud isik võttis üle julgeolekubüroo hoone ja eskortis välja tsiviilisikut, kes tuvastati kohaliku politseiülemana. Separatisid teatasid, et nemad ei pane relvi maha enne, kui seda teeb Ukraina rahvuslaste rühmitus Parem sektor.

„Kes peab langetama relvad esimesena,“ küsis separatist Jevgeni Gordik. „Me tahaksime näha, et Parem sektor paneb esimesena relvad maha. Me vajame dialoogi. See ei ole dialoog. See on monoloog.“

Venemaa väidab, et Parema sektori liikmed on ähvardanud vene keele kõnelejaid. Kiiev ja lääne riigid leiavad, et eelnimetatud oht on Vene riigimeedia leiutatud selleks, et õigustada Venemaa sekkumist ja on külvanud vene keelt rääkivates piirkondades ärevust.

Üks Euroopa diplomaat ütles, et Genfi kokkulepe oli vaid võimalus Venemaa presidendil Vladimir Putinil võita aega ning võtta maha karmimate sanktsioonide kehteastmise hoogu. „Kõnelused ja kompromissid on vaid osa tema taktikast,“ ütles ta. „Ta tahab võtta Ukraina.“

Eile allkirjastas Putin seaduse, mis annab lihtsustatud korras kodakondsuse vene keele kõnelejatele üle kogu endise Nõukogude Liidu.

Kiiev on välja kuulutanud lihavõttepühade vaherahu, kuid ei ole selge, kas nad on üldse võimelised kasutama reaalselt jõudu. Armee on halvasti relvastatud, treenimata ja sisejulgeoleku operatsioonideks väljaõppeta. Samuti kahtleb Ukraina valitsus politsei lojaalsuses.