- OMX Baltic−0,61%316,75
- OMX Riga−0,23%881,48
- OMX Tallinn−0,21%2 122,05
- OMX Vilnius0,06%1 460,43
- S&P 5000,71%7 390,39
- DOW 300,21%49 700,84
- Nasdaq 1,23%26 122,78
- FTSE 100−0,14%10 262,65
- Nikkei 225−0,19%62 713,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%87,38
- OMX Baltic−0,61%316,75
- OMX Riga−0,23%881,48
- OMX Tallinn−0,21%2 122,05
- OMX Vilnius0,06%1 460,43
- S&P 5000,71%7 390,39
- DOW 300,21%49 700,84
- Nasdaq 1,23%26 122,78
- FTSE 100−0,14%10 262,65
- Nikkei 225−0,19%62 713,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%87,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Agressiivsed pensionifondid võidavad poolehoidjaid
Tänavu esimesel pensionifondide osakute vahetamise perioodil eelistati progressiivse või agressiivse riskitasemega fonde, kus suurem osa rahast paigutatakse aktsiatesse.
Selline trend on mõistetav, sest üldiselt pakuvad need fondid ka parimat tootlust.
31. märtsiks esitas osakute vahetamise avalduse 21 014 isikut. Esitatud avaldusi oli 23 432. Fondivahetajate arv on viimase aastaga jäänud umbkaudu samaks.
Vahetusperioodi järel kasvas kõige rohkem agressiivse riskitasemega fondide maht. Nii näitasid suurimat kasvu ERGO pensionifond 2P3, Nordea pensionifond A Pluss ja LHV pensionifondid M ning XL.
Kõige rohkem võitsid kliente LHV teise samba fondid. Kõige rohkem kaotas kliente SEB, mille neljast teise samba fondist kasvatas veidi mahtu vaid kõige agressiivsem.
Üldiselt lähebki veidi kehvemini konservatiivse riskitasemega fondidel, mille mahud kas vähenevad või näitavad kesist kasvu.
ERGO fondijuhi Madis Reinumägi sõnul möödus osakute vahetamise aeg rahuldavalt. “2P1 ja 2P2 fondide maht mõnevõrra kahanes, aga rõõmustava tulemuse tegi 2P3 fond, mille vara maht suureneb osakute vahetamise tulemusel rohkem kui 5%,” lisas ta.
Nordea Pensionsi juhi Angelika Tageli kinnitusel on nende fondid igal vahetusperioodil võitnud juurde kliente ja kasvatanud hallatavate varade mahtu. “Nordea fondidesse laekub täiendavalt enam kui kahe miljoni euro eest klientide pensionisääste ja meil on selle usalduse üle väga hea meel,” märkis ta.
Pensionifondi osakuid saab vahetada kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Osakud vahetuvad pärast seda, kui avalduse vastuvõtmisest on möödas üks kalendrikuu.
Võrdlus
Hetkel kuum
Kolm agressiivset fondi teistest üle
Pensionifondide osakute muutus peale vahetustehinguid 01.01.13–31.03.14
LHV L 2038Swedbank K4 1986LHV XL 1910Nordea A 557LHV M 374Nordea A Pluss 205SEB Energiline 153Swedbank K1 131ERGO 2P3 47Nordea B 47
Danske 25 –18SEB Optimaalne –21Swedbank K2 –77Nordea C –133LHV XS –142Danske Intress –172ERGO 2P2 –249Danske 50 –295ERGO 2P1 –310LHV S –375SEB Konservatiivne –686SEB Progressiivne –1907Swedbank K3 –2997
Allikas: pensionikeskus
Kommentaar
Hajutasin riski
Romet Kreek, Äripäeva börsitoimetajaTegin seekord väikese vangerduse. Tõstsin Danske 25 fondist raha ringi Danske 50 fondi, et suurendada portfelli agressiivsust. Varemgi oli raha Danske 50 fondis, kuid kuna sinna oli kogunenud liiga palju raha ja ühe fondihalduri risk oli veidi kõrge, tõstsin raha Swedbanki, SEB ja Nordea agressiivsetesse fondidesse.Samas ei lasknud süsteemi jäikus säilitada Danske 50 osakuid, mistõttu pidin vahepeal valima Danske 25 fondi. Kahjuks ei ole Danskel agressiivset II samba fondi.Jooksvalt jookseb raha juba mõnda aega LHV agressiivsesse pensionifondi.
Hetkel kuum
“Ei saa otsusega nõustuda”
Pärnits: pole sellist suhtumist riigiasutustelt kohanud
Podcastid
Enimloetud
5
“Ei saa otsusega nõustuda”
Viimased uudised
Pärnits: pole sellist suhtumist riigiasutustelt kohanud
Tagasi Äripäeva esilehele