Jukose hüvitis aastate kaugusel

Hüvitis jääb ilmselt maksmata. Washingtoni Petersoni instituudi vanemteadur Anders Åslund märkis, et hüvitis on suurim, mis vahekohus on iial määranud, ja selle tähtsust ja mõju on vaevalt võimalik alahinnata. Hüvitis on vähemalt 2,5 protsenti Venemaa SKPst. Samas pole tema hinnangul  tõenäoline, et Putin selle ära maksab. Kui Venemaa lükkab otsustamise edasi, kannatab riigiettevõtete tegevus tugevalt. Putinile on antud selge sõnum, et ta ei saa konfiskeerida ettevõtteid, kartmata tagajärgi.

Vandenõuteooriate kategooriates mõtlev Putin peab Åslundi arvates seda otsust lääneriikide sanktsioonide osaks, mis on seotud Krimmi vallutamise ja sekkumisega Ukraina asjadesse. Nii see aga pole, kuivõrd kohus pidi otsuse tegema juba esimeses kvartalis, kust see edasi lükkus. Selle täpne põhjus pole teada, aga Åslundi sõnul tuleb arvesse võtta, et protsess on suur ja dokumente on palju. Vahekohtu otsuse majanduslik mõju on aga tema sõnul tõenäoliselt isegi suurem kui sanktsioonidel.

Jukose endine juht ja suuromanik Mihhail Hodorkovski oli omal ajal 15 miljardi dollari suuruse varandusega Venemaa rikkaim mees. Sellele järgnes 10 aastat vanglas, kuni Venemaa president Vladimir Putin talle mullu detsembris Sotši olümpiamängude eel ootamatult amnestia andis. Hodorkovski sõnul olid tema vastu Venemaal algatatud kohtuasjad kättemaks selle eest, et ta rahastas opositsiooniparteisid. Kreml on sellised väited tagasi lükanud.

Ees võib olla aastaid kohtulahinguid. Venemaal tuleb hüvitis maksta jaanuari keskpaigaks. Edasi kaevata on võimalik tehnilistel alustel, ütles üks GMLi advokaate Emmanuel Gaillard.

Kahjutasu kättesaamine võib tähendada aastaid juriidilisi lahinguid, arvab Dmitri Gololobov. Venemaa keeldub maksmast ja Vene riigile kuuluvate varade arestimine välismaal kujuneb keeruliseks, märkis ta. Putini valitsus tükeldas Jukose aastatel 2004–2007, olles firmalt enne nõudnud 27 miljardit dollarit tasumata maksude eest. Suurem osa Jukose endistest varadest läks sundoksjonite korras riigifirmale Rosneft.

Venemaal on võimalus otsus edasi kaevata, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Venemaa plaanib end kõigi juriidiliste vahenditega kaitsta.

Sihikul Venemaa riigifirmad. Hodorkovski, kes elab praegu Šveitsis, hüvitisest enda sõnul osa ei saa. Kui tema vastu algatati kohtuasi, kandis ta firma kaitseks oma osaluse üle teisele aktsionärile Leonid Nevzlinile. Nevzlinile kuulub veidi üle 70% GMList, millele kuulus varem Jukosest 60%. Teised omanikud on Platon Lebedev, Mihhail Brudno, Vladimir Dubov ja Vassili Šahnovski.

GML esitas hagi 2005. aastal rahvusvahelise energiaharta lepingu alusel, mis osaliselt reguleerib investeeringuid energiasektorisse.

Kuna Venemaa riigi varasid võib olla keeruline arestida, sest neid kaitseb valdavalt diplomaatiline puutumatus, võivad sihikule sattuda riigifirmad nagu Rosneft ja Gazprom, ütles Bloombergile professor Gus Van Harten Kanada Yorki ülikooli Osgoode Halli juurateaduskonnast. Need firmad said kasu Jukose tükeldamisest.

Veel sel nädalal võib kohtuotsus tulla ka teisest kohtuasjast, mille Jukose endine juhatus esitas ­Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kompensatsiooninõude suurus on 38 miljardit dollarit.