NATO vastusammud, mis avalikustatakse 4.-5. septembril toimuval tippkohtumisel, on kompromiss 28 liitlasriigi huvidest, sest paljud riigid nii läänes kui idas tahavad jätkata Venemaaga ärisidemeid.
NATO peab kinni 1997. aastal antud lubadusest, et hoidub märkimisväärse väekontingendi alalisest paigutamisest Ida-Euroopasse, ütles Bloombergile üks NATO diplomaat.
Ja mitte kõik riigid NATOs ei jaga Balti riikide soovi alliansi tugevdada. Ida-Euroopa riikidest on skepsist väljendanud näiteks Ungari ja Slovakkia. Türgi aga tõttas kasu lõikama Venemaa poolt ELi põllumajandussaadustele kehtestatud impordikeelust.
"See on 100% positiivne, me peame sellest võimalusest kinni haarama, Venemaa suudab alla neelata kõik, mis me toodame," tsiteeris Wall Street Journal läinud nädalal Istanbuli kaubanduskoja peaassamblee asepresidenti Ahmet Ozerit.
Mullu müüs Türgi Venemaale kaupu 7 miljardi dollari väärtuses, mis Ozeri sõnul võib veerandi võrra kasvada, kui Venemaa peaks varem EList, Austraaliast, USAst, Kanadast ja Norrast imporditud toidu asendama muuhulgas Türgi kaupadega.
"Kui Türgi käitub nii, nagu poleks ta osa läänest ega NATOst, valides selle asemel kasulõikamise, tekitab see kindlasti poliitilisi pingeid," ütles lehele endine Türgi diplomaat Sinan Ulgen, kes nüüd on teadur Brüsseli Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!