Istus alluval oma soovidega seljas
Villu Reiljan ja Kalev Kangur olid ärimeestega tehtud maadevahetuste kokkulepetesse end nii sisse mässinud, et juba käimalükatud masinavärki enam pidama ei saadud. Hoolimata signaalidest kaitsepolitsei huvist nende tegevuse vastu.
Tollane Res Publica liikmest riigikogulane ja nn kapo-komisjoni liige, aga ka hea tuttav ja jahikaaslane Olari Taal hoiatas Reiljanit kapo uurimisest. Reiljan edastas info kohe ka Kangurile. Ka Kanguri kahtlused said kinnituse, kui ta ühel nädalavahetusel avastas peale maa-ameti ruumide põhjalikku läbiotsimist enda kabinetist pealtkuulamisseadmed.
Meeste jutt muutus seejärel telefonis küll kõvasti kinnisemaks, kuid silmast-silma kohtumistel oli tekst lahtisem ja näiteks Kangur puistas tuttavatele südant hinge närivatest kahtlustest.
"Sest ma olen ju pidevalt selle, selle, kuradi, pealt hoolas olnud. Jah, ja see ongi minu nisukene loogikaviga, kuskil miski asi ei tööta. Vot, me oleme nüüd mitu teist liini ka tööle pannud, eks ju niimoodi ja-ja, ja nüüd noh… ma ei välista ka seda, et Taal mängib nende vendadega kokku ja ütleme, näiteks kokkumängu sisu oli selline, et tuleb message, nüüd hakkavad kõik tõmblema, nüüd hakatakse midagi kiiresti liigutama, siis tulevad vead… me ei kavatse ühtegi asja… nii-öelda, kiiremini liigutada, aga, aga selles mõttes ma lihtsalt toetan, et need vanad nigu, et need kokkulepped, et… et kui midagi juhtub, et siis tuleksid nii nagu öelda lapsevanemad ja nii edasi. See, kuradi, mis, mis… sest noh, neil ei ole ka midagi rääkida, nad ei tea mitte midagi, ma ei ole neile mitte kunagi millestki mitte midagi rääkinud," kurtis Kangur Tarmo Pedjasaarele.
Veel teatas Kangur, et vaatab nädalavahetusel kõik oma "paprid ja värgid" üle ning, et ta lasi arvutis teha täispuhastuse - "nii, et seda pole võimalik taastada."
Kangur uskus, et uurimine toimub poliitilistel põhjustel, mille eesmärgiks on Reiljan võimu juurest minema lüüa. Paratamatult oli ka tema siis jäänud hammasrataste vahel. Tihedalt ka reformierakondlastega suhelnud Kanguri arvates tegutsesid uurimisorganid valikuliselt. Paaril korral toob ta vestlustes näite Viimsi hooldekodu juhist, kes miljon krooni varastas. "Tema viis, nii-öelda otse Reformierakonna kassasse, kassapidaja oli Kranich tollel ajal, eks ju, niimoodi ja, ja kogu lugu,… Uuriti tšahh-tšahh, vaibus ära, kogu lugu," seletas Kangur.
2004.a sügisel rääkis ta Toomas Annusele, kuidas tal oli väga tõsine vestlus reformikatega, kes leidsid, et mis liig see liig - "keskkonnaminister Rahvaliidust, maaga tegelev abilinnapea Rahvaliidust, maavanem Rahvaliidust, sellega tuleb võidelda. Aga nad ütlesid, et, nad väga ei võitle, kui, kuradi, ütleme, maa-ametisse jääb see, kes oli," tundis Kangur endal toetust.
Ka 2006.a märtsikuus Tartus restoranis Rasputin Pedjasaarega kohtudes oli Kangur veel kuraasi täis. "Sellist riiki ma teenida ei taha, raisk. Villu on seal… et noh…, et kellele see Kangur ette jäi, eks ju niimoodi. Et kellele tema, kuradi, soliidne riigiteenimine pinnuks silmas on, kes mida saada tahab. Oi raisk, saaks teada, kes kurat selle ped...stia mulle orgunnis! P…i, leian variandi, et tagasi teha!" seletas ta.