Eesti majandus vajab tarku investeeringuid

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on investeeringud viimasel ajal kasvanud küll ebaühtlaselt, kuid tänavu esimese poolaastaga siiski juba 5%. „Soodsamad kaubandustingimused möödunud aastal ja selle alguses on aidanud ettevõtetel väljamüügist toorainet odavamalt sisse osta. See on parandanud nende finantsseisu samal ajal kui tööjõukulud suurenevad. Kahjuks hoiab vähene nõudlus tagasi väljamüügihindade kiiremat tõusu, kuid impordihindade langus on juba taandumas - seda osaliselt ka euro nõrgenemise mõjul“, selgitas Mertsina.

Tema hinnangul ei soosi praegune majanduskeskkond piisavalt ettevõtete jõulisemat investeerimist. “Investeeringuid aitaks tõsta eelkõige kindlustunde paranemine nõudluse suurenemise suhtes. Koos meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemisega järgmisel aastal peaks välisnõudlus tasapisi paranema ning tekitama suurema vajaduse investeerimiseks. See eeldab aga praeguste regioonis valitsevate geopoliitiliste riskide vähenemist,” lisas Mertsina.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel liigub Eesti investeeringutega väljakutsete suunas, millega seisab täna silmitsi Soome. “Ettevõtte käive ei kasva piisavalt kiiresti, aga töötajate palka tuleb tõsta. Pikaajaline majanduskasv sõltub sellistes tingimustes investeeringute kvaliteedist. Investeeringud peavad minema sektorisse, kus on globaalne konkurentsivõime ning võimalus teenida eksporditulu,” selgitas Palm, kelle sõnul oli näiteks värske GrabCadi müügiuudis hea näide eestlaste targast investeeringust.

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe kinnitusel tuleb ekspordi kasvule kasuks inflatsiooni kasvu pidurdumine. Murekoht on aga välisinvestorite vähene huvi Eesti vastu. “Seni on välisinvesteeringud tulnud valdavalt jaekaubanduse sektorisse, kuid see valdkond on end ammendanud. Kui rohkem alternatiive Eestil pakkuda ei ole, siis võib investeeringute maht oluliselt kukkuda,” rääkis Arumäe.

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul tuleb Eestis tegeleda ka kapitali- ja tööjõupuuduse küsimustega. “Eestis nähakse liialt vähe alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Jaekaubandusse investeerimise asemel tuleks pilk suunata eksportivale tootmisele,” kinnitas Vitsur.

Vene-Ukraina kriisi mõju hindasid pankade makroanalüütikud Eestile kesk-pikas perspektiivis pigem tagasihoidlikuks. Palmi hinnangul võib kriis negatiivselt majandusele mõjuda ennekõike läbi lääneriikide otseinvesteeringute mahu vähenemise Eestisse.

“Kui investeeringud ei taastu paari aasta perspektiivis nii nagu praegu loodame, siis on järgmiseks aastaks oodata Eestile vaid 2% majanduskasvu,” selgitas Palm. Küll aga tõdesid nii Palm kui ka Mertsina, et Ukrainas toimuva tulemusel võib tähendada, et Venemaa investorid otsivad üha enam võimalusi riigist väljapoole investeerida. “Vene otseinvesteeringute positsioon Eestis on tänavu esimesel poolaastal suurenenud, samal ajal on Eesti otseinvesteeringud Venemaal aga vähenenud” lisas Mertsina.

“Eesti kaubandussidemed lääne riikidega on väga tugevad. Kindlasti ei kannata meie majandus Balti kontekstis Ukraina konflikti tulemusel kõige rohkem,” rääkis Arumäe. Eesmärk on meelitada lääne investoreid Eestiga rohkem arvestama. Vitsuri sõnul tõstatub Vene kriisi ja sealt tulevate võimalike investeeringute taustal küsimus sellest, kuidas leida uuteks investeeringuteks Eestist sobivat tööjõudu. “Kuidas tagada investeeringuid piisava tööjõuga – sellele küsimusele hetkel head lahendust ei paista,” toonitas Vitsur.