Keskkonnatasud tuleb paika panna pikaks ajaks

Samuti peavad need jätma hapnikku nende investeeringute tegemiseks. Arusaadavalt on selliste suurte investeeringute tegemiseks igal ettevõtjal vaja võimalikult suurt kindlust, et poliitika jõnkse ei teeks.

Stabiilsus. Sel põhjusel olen teinud ettevõtetele ettepaneku läbi arutada tasude muudatused ette kümneks aastaks. Ka valitsusele tahan esitada eelnõu tasude paikapanemiseks kümne aasta peale. See annab piisava stabiilsuse investeeringute tegemiseks ja võtab maha kartuse, et iga aasta midagi ootamatult muutma hakatakse.

Kuidas 2016 rakenduvate keskkonnatasudega aidata kaasa sellele, et kunagisest suurimast keskkonnaprobleemist saaks suurima keskkonnahüppe läbi teinud, järjest suuremat lisandväärtust tootev ja enim saastamist vähendanud tööstussektor, sellele oleme keskkonnaministeeriumis koos põlevkivi kasutavate ettevõtetega lahendust otsinud juba õige mitu viimast nädalat.

Alusuuringud, mida pikalt ootasime, andsid kinnituse, et hüppeline keskkonnatasude tõus paneks ettevõtetel investeerimisvõimekuse sisuliselt kinni ning töötab vastu ka ministeeriumi peamisele soovile – olulised keskkonnasäästu suurendavad investeeringud jääksid tegemata. Sel põhjusel jätsime selle plaani kõrvale ning tegime ettepaneku keskkonnatasude tasakaalustsenaariumi rakendamiseks. Kui tasude kasv jääb vahemikku 3–10%, arvestab see keskkonnaeesmärke, ettevõtete vajadusi ja ka sotsiaalset konteksti – Praxis hindab mõju töökohtadele võrreldes praegusega positiivseks. Kuhu tasumäärad sellel skaalal täpselt jäävad, selgub ettevõtjatega konsulteerimise käigus.

Taastumatu vara. Keskkonnatasude üks komponente on ka tasu rahva vara kasutuselevõtu ja sellelt tulu teenimise eest. ­Õiguse eest kaevandada üks tonn põlevkivi tuleb 2015. aastal tasuda 1 euro ja 53 senti.

Taastumatu maavara väärtus ajas ja oskuslikumate kasutusvõimaluste arenedes mitte ei kahane, vaid kasvab. Taastumatu maavara tasu peab seda ka väljendama.