• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnatasud tuleb paika panna pikaks ajaks

    Keskkonnatasud peavad looduskeskkonnale avalduvat mõju kompenseerima, aga peavad andma ka signaali, milliseid investeeringuid ettevõttelt oodatakse, et negatiivset mõju vähendada.

    Samuti peavad need jätma hapnikku nende investeeringute tegemiseks. Arusaadavalt on selliste suurte investeeringute tegemiseks igal ettevõtjal vaja võimalikult suurt kindlust, et poliitika jõnkse ei teeks.
    Stabiilsus. Sel põhjusel olen teinud ettevõtetele ettepaneku läbi arutada tasude muudatused ette kümneks aastaks. Ka valitsusele tahan esitada eelnõu tasude paikapanemiseks kümne aasta peale. See annab piisava stabiilsuse investeeringute tegemiseks ja võtab maha kartuse, et iga aasta midagi ootamatult muutma hakatakse.
    Kuidas 2016 rakenduvate keskkonnatasudega aidata kaasa sellele, et kunagisest suurimast keskkonnaprobleemist saaks suurima keskkonnahüppe läbi teinud, järjest suuremat lisandväärtust tootev ja enim saastamist vähendanud tööstussektor, sellele oleme keskkonnaministeeriumis koos põlevkivi kasutavate ettevõtetega lahendust otsinud juba õige mitu viimast nädalat.
    Alusuuringud, mida pikalt ootasime, andsid kinnituse, et hüppeline keskkonnatasude tõus paneks ettevõtetel investeerimisvõimekuse sisuliselt kinni ning töötab vastu ka ministeeriumi peamisele soovile – olulised keskkonnasäästu suurendavad investeeringud jääksid tegemata. Sel põhjusel jätsime selle plaani kõrvale ning tegime ettepaneku keskkonnatasude tasakaalustsenaariumi rakendamiseks. Kui tasude kasv jääb vahemikku 3–10%, arvestab see keskkonnaeesmärke, ettevõtete vajadusi ja ka sotsiaalset konteksti – Praxis hindab mõju töökohtadele võrreldes praegusega positiivseks. Kuhu tasumäärad sellel skaalal täpselt jäävad, selgub ettevõtjatega konsulteerimise käigus.
    Taastumatu vara. Keskkonnatasude üks komponente on ka tasu rahva vara kasutuselevõtu ja sellelt tulu teenimise eest. ­Õiguse eest kaevandada üks tonn põlevkivi tuleb 2015. aastal tasuda 1 euro ja 53 senti.
    Taastumatu maavara väärtus ajas ja oskuslikumate kasutusvõimaluste arenedes mitte ei kahane, vaid kasvab. Taastumatu maavara tasu peab seda ka väljendama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.