Pension survestab üha enam muid eluvaldkondi

Riigikontrolli teatel on 2014. aastal pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot, mullusega võrreldes on see kasvanud 20%. „Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt,“ kirjutas riigiasutus aruandes.

Eelmise aasta ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest juhtis riigikontroll tähelepanu, et sotsiaalmaksu laekumisest ei jätku pensionikulude rahastamiseks ning järgmised 50 aastat ei ole muudatusi tegemata pensionikindlustuse puudujäägi vähenemist ette näha.

Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. „Selliseid riiklikke eriskeeme ei saa aga pidada enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise,“ teatas riigikontroll.

„Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga pensioniea tõus pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, mistõttu vajab riik pikaajalist plaani, kuidas tagada pensionisüsteemi kestlikkus tööealiste inimeste arvu vähenemise, pensionäride arvu ja oodatava eluea kasvu tingimustes,“ teatas riigikontroll. Riigiasutuse hinnangul on pensionite eriskeemide kaotamisel astutud rahaliselt marginaalse mõjuga üksikuid samme (nt on kaotatud kohtunike, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametipension), kuid põhjalik reform on tegemata.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigikontrolli hinnangul riigil otsustada vajalike meetmete rakendamine võimalikult kiiresti. Riigikontrolli hinnangul tuleb

leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism, mis võtab arvesse Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid;kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, s.t pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.