Securitas meelitab töötajaid tagasi

"Meie töötajad on nagu nipernaadid, kes kevadel lähevad ja sügisel tulevad," naljatles Litvinov. Ta tõdes, et hoolimata sellest, et mõnele endisele töötajale on teises ettevõttes pakutud kõrgemat palka, on paljud Securitasesse tagasi tulnud, sest nad on usaldusväärsem tööandja kui mõni teine. Ta lisas, et on tagasi tulnud töötajatelt kuulnud, kuidas mujal on olnud probleeme lubaduste täitmise ja raha maksmisega, kuid Securitases selliseid asju ei toimu. Litvinov lisas ka, et iga töötaja on neile oluline ja kui lahkunu oli usaldusväärne, võetakse ta hea meelega tööle tagasi.

Samas tõdes personalijuht, et turvasektoris on tööjõu vajadus suur, ajuti on neil puudu mitusada inimest ja töökuulutsed on pidevalt üleval. Oma kuulutuses eelistab ettevõte palganumbri välja tuua, et vältida inimesi, kes tulevad liiga kõrgete ootustega kandideerima. "Me ei taha põhjendamatult kulutada aega neile, kes sellise palga eest töötada ei taha," ütles ta.

Küsimusele, milliste palgasoovidega tullakse, vastas Litvinov, et eeldatakse Eesti keskmist palka. Ka töötajate tagasisidest on olnud kuulda sama soovi. Litvinov aga selgitas, et kui ta jagab keskmise palga ära töötundide arvuga, tuleb selline number, mida ei ole isegi klient valmis maksma. Seega on neil väga raske palkasid tõsta.

Paneelis, mis puudutas värbamispraktikaid, uuriti, kuidas tööandja inimesi leiab ja kas mitte valituks osutunud kandidaatidele antakse tagasisidet. Nimelt selgus Palgainfo Agentuuri küsitlusest, et paljud ettevõtted ei anna kandidaatidele kuigi põhjalikku tagasisidet, sama tajuvad ka töötajad, kuigi soov tagasisidet saada on suur.

Litvinov sõnas, et värbamissuunad on Securitas selged - otsitakse kogemusega turvatöötajat, kes teaks, mis sektoris toimub ja näeksid, mis on Securitases teistmoodi võrreldes varasemate tööandjatega.

Tagasiside andmine on turvafirmale samuti oluline, kuigi see võib venida, sest konkurss võib kesta pikalt, kui ei ole piisavalt kandidaate, kellele üldse tagasisidet anda. Kord kuus aga püütakse tagasisidet saata.

Samas paneelis osalenud personaliotsingufirma HR Factory turundus- ja müügidirektor Pille Semjonov rääkis, et nemad tahavad tagasisidet anda võimalikult neutraalselt, sest kunagi ei tea, kuidas saadetud kirja tõlgendatakse. "Mõnele agaramale kandidaadile on parem anda tagasisidet telefoni teel, et kuulda, kuidas ta reageerib ja jutust aru saab," märkis Semjonov.

Ta tõi näiteks konkursi, kus nõuti spetsiifilist keeleoskust ja leiti noor, kel suuri kogemusi polnud, kuid keeleoskus oli olemas. Kui pärast värbamise lõppu võttis ühendust üks teine kandidaat, kellel oli rohkem kogemust, ja küsis tagasisidet, solvus ta kuuldud jutu peale ja esitas ettevõttele arve selle eest, et kogu värbamisprotsessis üldse osales.

Täna toimub von Krahli teatris Palgainfo Agentuuri seminar, mille fookuses on Eesti värskeima tööturu- ja palgauuringu tulemused. Novembris küsitles agentuur rohkem kui 300 tööandjat ning ligi 16 000 töötajat ja tööotsijat. Uuringu tulemusi tutvustab Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder, kommenteerivad praktikud ja eksperdid.