EL-i liidrid hoiavad Kremliga karmi joont

Pärast kohtumist teatasid rahvusriikide juhid, et Venemaa-suunalises poliitikas plaanitakse „kursil püsida“ ning vajadusel „ollakse valmis ka edasiste sanktsioonide kehtestamiseks“, kui Kreml ei plaani lõpetada tekkinud konflikti süvendamist.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes on juhtinud Euroopa Liidu Venemaa-suunalist poliitikat, lausus, et Minski kokkuleppe 12st punktist on edasiminek toimunud vaid ühes. See on märk sellest, et Merkel jätkab kolleegidele surve avaldamist, et ka nood oleksid nõus sanktsioonide režiimi jätkumisega.

„Sanktsioonid kehtestati kindlatel põhjustel ning ning neid saab muuta üksnes siis, kui neid põhjuseid enam pole,“ lausus Merkel.

Kuigi Merkel on võtnud Venemaa suhtes karmi hoiaku ning sama on teinud ka Suurbritannia peaminister David Cameron, on Euroopa Liidu liidrite vahel tekkinud juba lahkarvamusi.

Prantsusmaa president Francois Hollande oli Minski kokkuleppes sätestatud punktide täitmise suhtes veidi sõbralikumal arvamusel. Ta märkis, et punktide täitmisega on algust tehtud. Hollande'i hinnangul on „relvarahu, valmisolek relvi tagasi võtta ning surve, mida Putin suudab enda sõnul separatistidele avaldada“ küll ebapiisavad, kuid siiski eksisteerivad edusammud.

Kuigi ka mitmed teised liikmesriigid pooldavad sanktsioonide ülevaatamist, võttis Euroopa Liit kokkuvõttes hoiaku, et sanktsioone siiski karmistatakse.

„Sõnum seisneb selles, et probleemi peab illustreerima näitega,“ lausus üks diplomaat ning lisas, et see, mis on toimunud Krimmiga, ei tohiks muutuda igapäevaseks asjaajamise viisiks. Euroopa Liit plaanib kehtestada keelu, mis sätestab selle, et Euroopa Liidu riigid ei tohiks Krimmi investeerida. 

Kohtumisel osalenud jäävad eriarvamustele selles osas, mida teha Ukraina üha süvenevate finantsprobleemide osas. Poola endine peaminister Donald Tusk lausus, et Euroopa Liit peaks olema valmis pakkuma Ukrainale majanduslikku lisaabi, kuid mitmete riikide valmisolek maksta püsib heal juhul leige.