• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamatukogu laenutab elavaid raamatuid

    Tallinna Ülikooli avatud ülikooli partnerpäeval sai valida lugemist kuue elava raamatu ehk inimese seast. Esiplaanil Arno Baltin. Foto: Taavi Leppiman / SeeSee Fotostuudio

    Tallinna Ülikooli elava raamatukogu koolitused murravad müüte iganenud õppemeetoditest. Lugejad võivad valida teoste vahel, mille taga peituvad reaalsed inimesed.

    Lugejal võimalik valida mitmete raamatute seast

    Elav raamatukogu on meetod, mis toetab inimese isiklikku arengut, aitab kummutada stereotüüpset mõtlemist ning vabaneda eelarvamustest.

    Antud meetodit saab kasutada nii koolitustel kui ka suuremate massi­ürituste raames.

    Laenutamine käib sarnaselt nagu päris raamatukogus – olemas on raamatukoguhoidjad ja raamatute kataloogid, lugejatel on lugejakaardid, raamatutel tagastustähtajad ning kõik toimub kindla reeglistiku alusel.

    Eriliseks teeb elava raamatukogu meetodi see, et raamatud ei ole mitte paberkandjal, vaid on rääkivad – inimesed.

    Meetodi kõige suurem väärtus on see, et lugemissessiooni käigus tekkivad arutelud ning diskussioonid. Raamat räägib loo, mida autor ise on kogenud, ning lugeja saab vastuseid küsimustele, mis just teda huvitavad.

    Raamatul on palju eri võimalusi, kuidas oma lugu esitada: visualiseerides, rääkides, joonistades vms.

    Elava raamatukogu meetodit saab rakendada nii väikestes kui ka suurte saalikoolituste raames.Osaleja saab ise valida raamatu (teema), mis teda huvitab. Ühe koolituse raames on võimalik laenutada mitu raamatut.

    Allikas: Marju Aolaid, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli juhataja

    Me oleme harjunud, et raamatukogus tuleb esitada lugejapilet, valida välja lemmiklektüür, misjärel saab sellega kohapeal tutvuda või koju laenutada. Tallinna Ülikooli avatud ülikool (TLÜ) aga korraldab koolitusi, kus raamat on otsesõnu elav ehk reaalne inimene.
    Tallinna Ülikooli avatud ülikooli koolitusjuht Ann Leppiman ütleb, et meetodit katsetati esimest korda 15 aastat tagasi Taanis Roskilde muusikafestivalil. Eestisse tõi selle 2000ndate keskel Gaidide Liit, TLÜ hakkas seda kasutama mõned aastad tagasi. Täna tellivad sellist koolitust ettevõtted peamiselt oma arengu- ja motivatsiooniseminaridele, selgitas Leppiman.
    Lugemiseks koolitusel 2–3 raamatut
    Kuidas elav raamatukogu täpsemalt välja näeb? Leppiman jääb korraks mõttesse. “Ütlen ausalt, ise seda kogedes tundub see nii lihtne ja selge, aga sõnades lühidalt kirjeldada on keerukas.” Temaatika järgi on tavaliselt võimalik valida mitme erineva raamatu ehk inimese vahel (väiksemate gruppide puhul 3–4 raamatut, suuremate puhul 7–8 raamatut – toim). Enne lepitakse konkreetsed teemad kokku, mis siis pealkirjastatakse. Lugejad ehk koolitusel osalejad saavad koolitusel vastava lugejapileti ning võivad valida, millise raamatu nad laenutada soovivad.
    Inimesed seisavad raamatukoguhoidja juures elavas järjekorras – kes ees, see mees. Korraga saab ühte raamatut laenutada maksimaalselt 7–8 inimest. Vastavalt valitule kogunetakse gruppidesse ja elav raamat teeb oma esitluse, mis kestab 15–30 minutit. Seejärel viiakse raamat algsele kohale tagasi. Tavaliselt saab üks lugeja koolituse jooksul lugeda 2–3 raamatut.
    Leppiman toob välja, et see on paras väljakutse ka raamatu enda jaoks. “Inimene on ikka harjunud, et kui räägib oma jutu esimesele lugejagrupile ära, siis järgmisel korral võib meelest minna, kas uutele lugejatele juba ühest või teisest asjast sai ikka räägitud. Antud formaadis peab ta aga igal korral laenutajatele jutustama sama lugu ning oluline on mitte väljuda oma teema raamest, see nõuab harjumist ka kogenud esinejatelt.”
    Üldiselt on kõnelejateks ülikooli enda õppejõud, ent vastavalt ettevõtte vajadustele kaasatakse koolitajaid ka väljastpoolt.

    Idee loojateks Taani noored

    1990ndatel lõid viis sõpra Taanis Kopenhaagenis organisatsiooni “Peatage vägivald”.Organisatsioon kutsuti ellu ja vägivalla probleemiga hakati tegelema, kuna ühte nende sõpra pussitati. Õnneks jäi ohver siiski ellu. Kuuldused organisatsioonist levisid kiiresti ja peagi oli sellel üle 30 000 liikme.

    2000. aastal kutsus Roskilde muusikafestivali korraldaja Leif Skov noori üles oma algatustest rääkima ka festivali ajal. Mõeldud, tehtud: loodigi elava raamatukogu formaat, et festivalikülastajaid kaasata.

    Valida oli 75 raamatu vahel ja korraldajatelegi üllatuseks osales inimesi seinast seina. Kõrvuti arutasid päevapoliitika üle politseinik ja grafitikunstnik või feminist ja jalgpallifänn.

    Paljud raamatud puudutasid ühiskondlikult tundlikke teemasid nagu rassism, vägivald ja erinevad sõltuvused.

    Sellest ajast saati on idee elavast raamatukogust leidnud rakendust üle maailma.

    Iganenud arusaamad
    Leppiman märgib, et antud koolitus murrab müüte ülikooli suhtes. “Paljudel on umbusk ülikoolide koolituste suhtes – kardetakse, et ahh, professor loeb lihtsalt 45 minutit igavat juttu slaididelt maha. See on iganenud arusaam, just ülikoolid on esirinnas uute aktiivõppe meetoditega.” Praegu toimuvad elava raamatukogu üritused keskmiselt kuu-pooleteise tagant.
    Meetodi parimad hindajad on muidugi koolitusel osalenud ise. Rimi Pärnu kaupluse juhataja Sirje Kõlvart ütleb, et osales Tallinna Ülikooli korraldatud loova koolitaja arenguprogrammis, mille osa oli ka elav raamatukogu. Valida sai erinevate raamatute vahel: “Programm Aasta Ülikoolis” (autor: Marju Aolaid); “Psühhodraama” (autor: Kristiina Krabi) ja “Koolitaja isikupärane stiil” (autor: Kadri Kiigema). 
    “Üks sessioon kestis 20 minutit ning lugejana oli võimalus laenutada kõiki raamatuid,” selgitab ta. Meetod oli tema sõnul huvitav ja tekitas grupis elevust. “Mina puutusin sellise formaadiga kokku esmakordselt. Iga raamatuga tekkis mõnus vestlusring, kuna lugejaid oli väike grupp ja kõik lugejad said aktiivselt osaleda. See ongi peamine erinevus ja pluss ainult koolitaja poolt ettekantava koolitusega – lugejate kaasatus.” Lõpetuseks lisab ta, et just tänu n-ö raamatu “Programm Aasta Ülikoolis” lugemisele õpib ta täna Tallinna Ülikoolis just selle programmi raames.
    LISALUGU
    Koolitaja: tagasiside on positiivne
    Tallinna Ülikooli avatud ülikooli juhataja Marju Aolaid on raamatuna inimestele kõnelenud teemadel: koolitaja kuvandi loomine; koolitatavate kaasamine; õppimisvõimalused programmis Aasta Ülikoolis; tagasiside tehnikad ning õppemängud õppeprotsessis.
    Aolaiu sõnul on tagasiside olnud alati positiivne, kuna meetod võimaldab raamatul oma lugu rääkida väikesele kuulajaskonnale selle kohta, mis kuulajaid huvitab.“Kuulajatel tekib võimalus küsida raamatult küsimusi vastava teema kohta. Tegemist on kahepoolse õppeprotsessiga, kus ka raamat saab kuulajatelt tagasisidet ja vahetab kogemusi.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
S&P 500 ja Nasdaq tõusid neljandat päeva järjest
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.