Ida-Virumaale kullajahile!

Liivast välja pestud kullaterad saavad osalejad endale.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Soomes on juba aastaid võimalik panna end proovile kulla uhtmises. Ega me põhjanaabritele alla taha jääda – juba ülehomme saab osaleda Eesti esimestel meistrivõistlustel sel alal (või õigemini ametis).

Kivi- ja kullapäevad. Eesti esimesed meistrivõistlused kulla uhtmises

2.05 kl 10–17 Kohtla Kaevanduspargis Jaama 1, Kohtla-NõmmeOsalustasu: kullauhtmise võistluste osalemistasu on 25 eurot (registreeruda saab aadressilennkaiss@gmail.com), laste õnnemängul 3 eurot ning meeste heitevõistlusel 5 eurot. Pääse pealtvaatajatele kaevandusparki on 2–3 eurot.http://kaevanduspark.ee

Huvitavaid fakte kulla kohta

Kõige puhtam kuld on prooviga 999,9. 100protsendist kulda pole olemas.Kuld ei roosteta ning kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C.Üle 80 protsendi maailma kullast on veel maa sees peidus.Kui jagada maailma kuld kõikide inimeste vahel, siis saaks igaüks 20 grammi kulda.1869. aastal kaevasid kaks Austraalia meest maa seest välja 78 kilogrammi kaaluva kullakamaka. See on tänase päevani suurim ühes tükis leitud kullatükk.Liitrise pudeli täitmisel kullaliivaga võrdub pudeli kaal 16 kiloga.Igapäevaseks kasutamiseks on kuld liiga pehme, seetõttu kasutatakse ehete ja valuuta valmistamisel kulla sulameid. Levinumad on kulla-vasesulamid, mis annavad kullale punaka värvuse. Hõbedaga saadakse valge tooniga sulam, rauaga sinakas ning alumiiniumiga lillakas.Paljusid auhindu nimetatakse kuldseteks, ent see ongi vaid sõnakõlks. Nii on olümpiamängudel 1904. aastast antavad kuldmedalid vaid kullatud hõbedast. Sama lugu on filmiauhindade Oscarite ja Kuldgloobustega.

Allikas: Äripäev

Higimull otsa ees, kükitavad habetunud mehed jõepervel ja lükkavad liivaga täidetud pannikese vette, seejärel õõtsutavad seda õhus edasi-tagasi. Kui veab, tuleb lõpuks liiva seest välja mõni kullatera.

Stseen on tüüpiline mõnele USA vesternile. Ent selle nägemiseks ei pea vaid ammuste filmidega leppima, juba ülehomme toimuvad Ida-Virumaal Kohtla Kaevanduspargi territooriumil Eesti esimesed võistlused kulla uhtmises. Ehe kuld ja kullaliiv, uhtmispannid ja teised rekvisiidid on pärit Soomest Tankavaara kullamuuseumist ja kullaväljadelt.

Sünnilugu ulatub 50 aasta taha

Ürituse eestvedaja Enn Käiss sõnas, et üks ettevõtmise algtõukeid tuli juba poole sajandi eest, kui ta käis noore mehena Kaukaasias alpinismilaagris ja võttis sealt oma esimese vallutatud mäetipu otsast kaasa silma jäänud läikiva kivikese.

“Kodus uurisin – tegemist oli kvartsisoones olevate vilgukivi lehekestega. Nii sai alguse minu mineraalikollektsioon, milles on tänaseks üle tuhande näidise üle poolesajast riigist ja kõikidest maailmajagudest,” märkis ta.

“Teine põhjus on, et tegutsen juba aastakümneid giidina ning üks minu lemmikmarsruute Põhja-Norrasse viib mööda Soomes Lapimaal Tankavaaras asuvast kullamuuseumist. See on üks Soome kullaleiu piirkondadest, seal saab ka kohaliku ojakese liivast proovida kullaterakesi välja uhta.”

Soomes toimuvad tema sõnutsi kullauhtmise võistlused juba 1974. aastast. Kohtla Kaevanduspargis on Käissil väike eramuuseum, kivituba, kus ta koolinoorte gruppidele kulla uhtmist demonstreerib, kuid võistlus kui selline on esmakordne. “Oma “lava­tegevuse” viiekümne aasta juubelit silmas pidades otsustasingi organiseerida ühe sellise omapärase ürituse. Soome sõpradele ka see idee meeldis ja nii sain omale asjatundjatest kohtunikud, kes toovad kaasa ka võistluste korraldamiseks vajalikud rekvisiidid.”

"Kullaterakesed tuuakse Soomest klaas­ampul­lides ja võistleja aeg fikseeritakse, kui ta asetab liivast väljapestud kullaterakestega täidetud ampulli kohtunike lauale."

Enn Käiss, Eesti esimeste kullauhtmisvõistluste korraldaja

Leitud kuld jääb endale

Eelmiseks nädalavahetuseks oli osalemissoovist teada andnud üle poolesaja inimese. Võistluse juhendis on öeldud, et eraldi arvestus toimub meestele ja naistele. Iga võistleja saab kohtunikelt pangetäie liiva, millesse on kohtunike poolt peidetud teatud võrdne arv ühesuuruseid (1–2 millimeetrit) kullaterakesi. Kulla väljauhtmine käib umbes 20 sentimeetri sügavuses veenõus ja spetsiaalse, kohtunikelt saadud kullauhtmispanniga.

Kui palju kullaterakesi ühe võistleja liivas peitub? Käiss ütles, et Soome võistluste eeskujul pannakse neid terakesi 4–10 tükki, kuid enne starti seda arvu välja ei öelda. Nõnda püütakse hoida kõiki võrdsetes tingimustes ja sundida kogu panges olevat liiva läbi pesema.

“Kullaterakesed tuuakse Soomest klaas­ampullides ja võistleja aeg fikseeritakse, kui ta asetab liivast väljapestud kullaterakestega täidetud ampulli kohtunike lauale,” lisas Käiss. Väljauhutud terakesed jäävad võistlejatele. Kel õnne pole või tahab lisa, saab osta mõne suveniirampulli kullateraga, mis maksab 12–15 eurot. 

Kirsina tordil on võistlusjuhendis öeldud, et parimatel võib avaneda võimalus osaleda maailmameistrivõistlustel. Tänavu toimuvad need augustis Hispaanias.

TAUST

Võistlus ka pere pisimatele

- Lastele on kavas õnnemäng „Kalliskivide, kassikulla ja ürgvanade kivististe kaevandamine“.Võistluse jaoks poetavad kohtunikud spetsiaalsesse liivakasti teatud hulga nii meie pae- ja põlevkivikihtidest pärit mineraale ja kivistisi kui ka tõelisi vääriskive.- Mehed saavad rammu katsuda kiviheitevõistlustel „Kaevur kühvliga paekivi viskamas“.

VAATA LISAKS

Kuld inspireeris isegi Chaplinit

Filmid, mille keskmes kuld:- "Kullapalavik" (1925) – Charlie Chaplini tummfilm, kus tema enda kehastatud väike hulgus läheb Alaskasse, lootuses leida kulda. Selles filmis on ka kuulus stseen, kus Chaplin sööb ära oma musta saapa. Tõsi, tegelikult oli see tehtud lagritsast. Chaplin ise on öelnud: “Kullapalavik" on film, mille järgi mind võiks mäletada."- "The Spoilers" (1942) – naispeaosas Marlene Dietrich.- "Bonanza" (1959–1973) – temaatika käis läbi USA kauboisarjast, mis ka Eesti telelinal jooksnud.- "Kuidas võideti lääs" (1962) – pärjati kolme Oscariga.- "Goldfinger" (1965) – peategelaseks James Bond, keda kehastab Sean Connery.- "Kauboid" (1972) – peaosas legendaarne John Wayne.

Hetkel kuum