Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuamet hakkab aruannete esitamist kontrollima

Maksu- ja tolliametFoto: Meeli Küttim

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maakohtu registriosakonna asemel maksu- ja tolliametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegse esitamise üle järelevalvet tegema.

„Aastaid on olnud probleemiks see, et suur osa ehk ligi viiendik ettevõtteid esitavad majandusaasta aruande hilinemisega, mis omakorda häirib paljude asutuste tööd, kes neid andmeid erinevate analüüside ja kokkuvõtete tegemiseks vajavad. Seadusemuudatusega tahamegi tõsta õigeaegselt esitatavate majandusaasta aruannete arvu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Äripäev kirjutas 21. aprillil artiklis "Ettevõtete romulas seisab tuhandeid firmasid", et äriregistris seisab ligi poolteist tuhat ettevõtet, mis ei ole vähemalt 13 aastat esitanud ühtegi majandusaasta aruannet.
Enamik neist on märkega “likvideerimisel” ning moodustavad justkui ettevõtete romula, kus ootavad aega, kui nad piltlikult öeldes kokku pressitakse ja maha kantakse.
Seadus lubab tegevuseta ja majandusaasta aruandeid mitte esitanud firma äriregistril sundlõpetada ja kustutada, kuid seda pole tehtud.
Küsimusele, miks kõnealused firmad pole kustutatud, otsest vastust ametkonnad ei annagi. Küll viitavad ametnikud, et ilmselt võib see tuleneda sellest, et seaduses ei ole määratud likvideerimise tähtaega. Nii on ärikeskkonda tekkinud passiivsed kestad.

„Kuna õigeaegselt esitamata aruannete eest trahvide määramine on seni olnud ebaühtlane, on aruandluskohustuslastel kergem aruannet mitte esitada, sest hirmu, et kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisele kindlasti trahv järgneb, ei ole. Samuti jääb registripidajale järelevalvega tegelemiseks üha vähem ressurssi, sest majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikute arv registris suureneb igal aastal,“ lisas minister.

Kuna maksu- ja tolliametil on pikaaegsed kogemused järelevalve teostamisel füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute üle, kellel on kohustus esitada käibemaksu-, tulu-, ja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni e-vorme, soovib justiitsministeerium muuta seadust nii, et majandusaasta aruanne tuleb tulevikus esitada MTA-le, kes saab selle õigeaegse esitamise üle ka järelevalvet teostada. Alates 2013. aastast on MTA-l kasutuses toimiv automaatne süsteem aruandekohustuslastele teavituste saatmiseks, mida saaks edukalt kasutada ka majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikutele meeldetuletuste saatmiseks.

Kuigi järelevalve läheb üle MTA-le, siis registripidajale jääb endiselt ülesanne kontrollida äriühingute seadusele vastavust, samuti jäävad registripidaja kanda sundlõpetamise menetlused ja registrist kustutamine. Majandusaasta aruanded avalikustab ka tulevikus registripidaja ning need on avalikkusele endiselt kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu.

Registrisse kantud äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad praegu esitama maakohtu registriosakonnale oma majandusaasta aruande ja selle juurde lisatavad dokumendid hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Välismaa äriühingu filiaalid esitavad ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest registripidajale välismaa äriühingu majandusaasta aruande.

Seni on ligikaudu 60% aruandekohuslastest esitanud oma majandusaasta aruande maakohtu registriosakonnale õigeaegselt ja umbes 20% on selle esitanud hilinemisega. Ligikaudu 20% kohuslastest ei esita majandusaasta aruannet üldse.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.