Sajad ettevõtted jäid mullu ümbrikupalga maksmisega vahele

Äripäev avalikustas 8. mai lehe kaaneloos börsifirmale Tallink fototeenust osutanud ettevõtjate punutud ümbrikupalkade maksmise skeemi, mida uurib ka maksuamet. Seoses selle probleemlooga palusime maksuameti hinnangut ümbrikupalkade probleemile laiemalt. 

"Asja üks pool on ebaaus konkurents maksmata jäetavate maksude näol, aga reeglina saavad enim kannatada töötajad, kes ümbrikupalga saamisega nõustuvad," nentis Lemendik. Töötajatele tehtavate reaalsete väljamaksete tuvastamine on üha enam ka maksuhalduri fookuses, kinnitas ta. Eelmisel aastal viidi läbi 674 sellist kontrolli, millest lõpetati tulemusega 424 ja määrati juurde makse või tehti deklaratsioonide parandusi 2,7 miljoni euro ulatuses.

Lemendiku sõnul on maksuamet lisaks tavapärastele ümbrikupalga juhtumitele tuvastanud skeeme, kus maksud deklareeritakse kolmanda isiku poolt ning väidetakse, et tegu tööjõu rendiga, kuid deklareeritud makse ei tasuta. Mitmeid selliseid näiteid on toonud esile ka novembrist ettevõtjate poolt täidetav nn 1000-euroste arvete deklareerimine.

Lemendik kirjeldas, et skeem näeb välja selline, et töötajad asuvad tööle ettevõttesse A. Tööandja registreerib nad aga hoopis ettevõttesse B, mille olemasolust töötajatel aimugi ei ole. Paberil näitavad ettevõtted, et B rendib tööjõudu A-le, tööjõumaksud B deklareerib, kuid jätab koos käibemaksuga tasumata. Lisaks arvestab A sisendkäibemaksu tööjõurendi arvelt maha. Puhverettevõttena tegutsev B pakub sellist teenust sealjuures kümnetele näiliselt korrektsetele ettevõtetele.

"Kontrollide tulemusel oleme tõstnud nii töötajad kui ka kogu maksukohustuse ettevõttesse A ning keelanud sisendkäibemaksu mahaarvamise tööjõurendi arvelt," ütles Lemendik. Ta lisas, et seega ei maksa arvata, et selliste skeemidega reaalsed kasusaajad puhtalt pääsevad – piisavate tõendite olemasolul nõuab maksuhaldur neilt kahju välja. Lemendiku sõnul on maksuhalduril parasjagu käsil ka ühe suuremahulise skeemi lahtiharutamine. Selle skeemi taga olevatel isikutel on kokku maksuvõlgasid 12,1 miljonit eurot. Tõenäoliselt on tegu sama skeemiga, mida harutas hiljuti ka Äripäev.

Ümbrikupalkade probleemi on Lemendiku sõnul oluliselt leevendanud töötamise registri kasutuselevõtt, mille tulemusel on töötasu deklareeritud suurele hulgale töötajatele, kes varem maksuameti andmetel üldse töötasu ei saanud. Kolm kuud pärast töötamise registreerimisega alustamist oli selliseid isikuid umbes 9000 ning siin ei ole tegemist alla 21-aastaste või värskete koolilõpetajatega, keda võiks lugeda esmakordselt tööjõuturule sisenejateks. Töötamise register aitab tõsta ka töötaja teadlikkust sõlmitud töösuhte ametlikkuse kohta – e-maksuametis on töövõtjal näha, kas tööandja on registreeringu teinud.

Kuigi töötamise register tõi deklaratsioonidele töötajaid, kes varasemalt võisid töötasu saada täies mahus illegaalselt, on jätkuv probleem osalise ümbrikupalga (st osa palka legaalselt ja osa illegaalselt) maksmine. Senine statistika näitab Lemendiku sõnul, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituses on keskmine palk 938 eurot, lisandunud töötajate keskmine sissetulek jääb aga 682 euro juurde. Jaekaubanduses on see vahe 200 eurot ning hulgikaubanduses tervelt 400 eurot.

"Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata," nentis Lemendik. Seni, kuni tööandjad või töötajad seda avalikult ei tunnista, jäävadki ametlikud palgatasemed paraku sinna, kus nad on, lisas ta. "See teeb aga liiga neile, kes pingutavad, et ausalt äri ajada. Lisaks riigile on siin mõtteainet ka tarbijatele, tehingupartneritele jt, et kas nad tahavad sellist tegevust toetada," rääkis Lemendik.