Uuring: ümbrikupalk on Eesti varimajanduse suurim probleem

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm (vasakul) ja Riia majanduskooli professor Arnis Sauka rääkisid Balti riikide varimajandusest.  Foto: Andres Haabu

Eesti varimajanduse suurim probleem on registreerimata tööjõud ja ümbrikupalk, rääkis Riia majanduskooli professor Arnis Sauka täna Balti riikide varimajandust käsitlevat uuringut tutvustaval pressikonverentsil.

Sauka sõnul selgus uuringust, et varimajandus on Eestis pea kaks korda väiksem kui Lätis. Leedus on varimajandus Eestiga võrdlemisi sarnases suurusjärgus. Läti varimajanduse suurt osakaalu põhjendas Sauka sellega, et Lätis on rohkem Vene transiiti ning rohkem integreerumata väliselanikke. „Kui sa ei tunne riigiga sidet, siis oled altim riigimaksud maksmata jätma. Integratsiooniprobleemid mõjutavad varimajandust,“ ütles ta.

Sauka selgitas, et uuringus küsiti iga Balti riigi 500 ettevõtjalt riigi varimajanduse suuruse kohta. Ta lisas, et kui ettevõtjad räägivad justkui teistest ettevõtetest varimajanduse võtmes, räägivad nad tihtilugu pigem siiski iseenda firmast.

„Ümbrikupalk on Eesti varimajanduse suurim probleem. Üllatuslikult võrreldes teiste riikidega on Eesti suur mure ka registreerimata töötajad,“ nentis Sauka. Registreerimata töötajate puhul positsioneerus Eesti Läti ja Leedu vahele.

Lätlased suurimad altkäemaksjad

Altkäemaksu osakaal võrreldes teiste Balti riikidega on Eestis kõige madalam. Uuringu andmeil tuleb Lätis ja Leedus firma käigushoidmiseks kümnel protsendil firmadest altkäemaksu tasuda, Eestis on sama number kolme protsendi lähedal. Altkäemaks toob endaga kaasa korruptsiooni ja seetõttu võideldakse altkäemaksuga õnneks avalikult. Sauka meenutas, et nii mõnigi Läti ettevõtja rääkis, et firmajuhil peab 700 eurot altkäemaksuks riiulis valmis olema, juhuks kui seda peab vaja minema.

Registreerimata firmade osakaal Eestis on võrreldes teiste Balti riikidega kõige kõrgem. Need on firmad, mis tegutsevad, ent ei deklareeri tulusid. Saukase sõnul on need enamasti autoremonditöökojad või juuksurisalongid.

Suurim varimajanduse osakaal on Eestis Tartu maakonnas ja esineb kõige sagedamini ehitusvaldkonnas.

Varimajandus langeb Sauka sõnul siis, kui firmadel on tegelik hirm maksudega petmisel vahele jääda. Eestis leidis 10 protsenti uuringule vastajatest, et on väga väike võimalus üldse vahele jääda. Pea 30 protsenti vastanutest arvab, et on väga suur võimalus maksudega pettes vahele jääda. Isegi kui petmisega vahele jäädakse, usub 25,6% Eesti vastajatest, et karistus on väike trahv, ja 42,8% vastajatest, et suur trahv.

Otsitakse varimajandusega võitlemise viise

Uuringust selgus, et võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti firmad äriseadusega kõige rohkem rahul. Sama tendents on ka riigi toega. Küll aga on riigi toe puhul hakanud Eestis numbrid drastiliselt langema. Selle põhjuseks võib lugeda valitsuse tehtud samme.

Uuringut on Sauka teinud alates 2009. aastast. Selle eesmärk on välja selgitada, kui suur on varimajanduse osakaal ning mis on selle põhjused. Samuti on oluline leida viise, millega varimajanduse tähtsust vähendada. Uuringus jälgiti registreeritud ettevõtlust, illegaalset äri, nagu prostitutsioon ja narkootikumidega kaubitsemine, uuringus ei esinenud.

Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm märkis, et ootas uuringu tulemusi, et neid Eesti ettevõtjatele näidata. Helm ütles, et näiteks Lätti kolimisel räägitakse enamasti mikroettevõtetest, kes riigieelarvesse maksavad võrdlemisi väikese osa, enamiku maksudest tasuvad Eestis tuhatkond ettevõtet. Helmi sõnul on Lätti kolivate Eesti ja Eestisse kolivate Läti ettevõtete vahel pigem tasakaal. 

Peamine mure käibemaksupettused

Helmi hinnangul on varimajanduse teemal peamine mure siiski käibemaksupettused. „Kui me vaatame käibemaksulaekumist, siis meil koguneb seda samas suurusjärgus kui Lätis, kus rahvastikuarv on oluliselt suurem. Maksuameti juhina ma tunnen end päris hästi,“ hindas Helm. Ta lisas, et aktsiiside kogumisel on Eesti Balti riikide seas kindlasti heas seisus, kuna kogub oluliselt väiksema rahvaarvu juures samas suurusjärgus aktsiisi. „Maksukäitumist eestlane häbenema ei pea,“ märkis ta.

Küll aga leidis Helm, et uute ettevõtete loomisel on Eesti küll esirinnas, ent küsimus on, kui palju nendest uutest ettevõtetest hakkab ka makse tasuma.

Helm märkis, et 1000euroste arvete deklareerimine tõi Eesti ettevõtjate puhul kaasa lisaväärtuse tõusu. Eesti ettevõtted müüvad ja ostavad vähem, ent käibemaksu laekumine on tõusnud. „Need firmad, kes on ausad, paistavad nüüd rohkem välja,“ selgitas ta. Samuti on tema hinnangul pärast töötajate registri loomist leevenenud registreerimata töötajate probleem.

Hetkel kuum