Vetamet: metssead sihikule, või katkust lahti ei saagi

Pärtel lisas, et katku levikule piiri panemiseks on käima pandud kõik võimalik. Erinevaid meetmeid alustati juba 2-3 aastat tagasi, kui sigade katk levis Venemaal Peterburi külje all. Näiteks kehtestati siis sööda impordikeeld Venemaalt, alustati reisijate pagasi totaalkontrolliga, samuti rakendati nõudeid elussigade transportimisel veokitega.

Olukord muutus aga, kui katk tungis Valgevenest esialgu Poola ning sealt edasi Leetu ja Lätti. Siis kehtestati igasugune kodusigade väljas pidamise keeld ja hakati farme kontrollima. Pärtli sõnul käib veterinaariaamet farme nüüd juba teist korda läbi. Täna muudeti veel karmimaks ka juba üks kord varem muudetud bioohutusnõudeid. „Väga erinevaid tegevusi tehakse katku tõkestamiseks. Siia kuuluvad ka keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi töö, mis on seotud küttimispiirangute, proovivõtmiste ja uuringutega,“ selgitas Pärtel.

Pärtel nentis, et on raske ennustada, millega sigade katk Eestis lõppeda võiks. „Meie kliimavöötmes varasem kogemus katkuga puudub, see on ajaloos esmane juhtum,“ ütles ta.

Katk võib püsida metssigade seas aastaid. Kuigi Eesti praegune olukord pole Pärtli sõnul veel täiesti must, ei näe veterinaariameti peadirektor võimalust, kuidas praeguse metssigade arvukuse juures viirus loomade seast kaduda võiks.

Täna avastati sigade Aafrika katk Eesti suurima seakasvataja AS Rakvere Farmid Vooru farmis. Hukatakse 2149 siga.