Eesti apteegiäpp sai 50 000eurose rahasüsti

Kindlasti võiks olla ja mõnel ka on. Näiteks mujal maailmas on ravimifirmadel oma äppe küll. Eestis on näiteks PERHil oma iPadi äpp arstidele haiglasiseseks kasutamiseks.

Miks teie arvates ei ole väga palju selliseid äppe tehtud?

Meditsiinivaldkond on lai ja igale süsteemile oma äpi loomine kulukas ja keeruline. Veel keerulisemaks teeb asja, et info võiks olla mugavalt jagatav kõigi süsteemide vahel ja siis ka laialt levitatav. See on ka tõenäoliselt Eestis veel kõige suurem probleem. Samas oleme heaks näiteks ja teerajajaks tervele maailmale. PERHil on näiteks digiregistratuur.ee ja verekeskus.ee, aga tõsi, need on veel veebipõhised, sest ka veebi saab nutifonist edukalt vaadata, ja eraldi äpi loomine nõuaks liialt ressursse. Samas vaatavad asutused üksteise poole, et kes järgmisena midagi ära teeb, mis kõigile kasulik oleks. 

Edasi loe Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.

Kellele ja milleks on äpid vajalikud, kuidas luua edukat äppi ning kuhu on mobiilne äri liikumas, arutletakse 25. augustil APP-konverentsil 2015: äri on kolinud mobiili. Tule kuulama!