Euroala majanduskasv oodatust tugevam

Teises kvartalis kasvas euroala riikide SKP eelnenud kvartaliga võrreldes keskmiselt 0,4%. Augustis avaldatud esialgne hinnang näitas kasvuks 0,3%. Aasta baasil kasvas euroala riikide SKP 1,5%.

Läinud nädalal kärpis Euroopa Keskpank oma majandusprognoose, nentides, et kasv küll jätkub, kuid algselt arvatust aeglasemas tempos. Seda peamiselt kasvu aeglustumisest arenevates riikides, sealhulgas Hiinas. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles, et vajadusel on keskpank valmis ka tänavu märtsis käivitatud 1,1 triljoni euro suurust majanduse stimuleerimise programmi pikendama ja täiendama.

Täna avaldatud numbrid on seevastu üsna julgustavad, kommenteeris agentuurile Bloomberg RBC Europe’i ökonomist Timo Del Carpio. „Teise kvartali numbritest võib välja lugeda, et majanduse toibumine on pisut enam tasakaalus kui näitasid esimese kvartali numbrid."

Pärast seda kui Hiina augustis jüaani devalveeris, vajab euroala oma ekspordi jaoks suuremat nõudlust sellistest riikidest nagu Suurbritannia ja USA. Oluline kasvumootor on jätkuvalt nii era- kui ka avaliku sektori tarbimine.

Euroala riikidest olid eelnenud kvartaliga võrreldes kiireima SKP kasvuga Läti, Malta ja Hispaania. Ühegi riigi SKP ei vähenenud, kuid Prantsusmaa tammus paigal. Aasta baasil oli teises kvartalis euroala riikidest kiireim SKP kasv Maltal (4,8%) ning Hispaanias ja Slovakkias (3,1%). Üksi Soome majandus ei kasvanud aasta baasil üldse.

Eesti majandus kasvas kvartali baasil 0,7% ja aasta baasil 1,9%.

Suurematest majandustest kasvas Saksamaa SKP kvartali baasil 0,4% ja aasta baasil 1,6%, Prantsusmaa SKP jäi kvartali baasil samaks ja kasvas aasta arvestuses 1%.

Eesti peamistest väliskaubanduspartneritest kasvas Rootsi SKP kvartali baasil 1% ja aasta baasil 2,9%, Soomes olid vastavad näitajad 0,2% ja 0%.

Teises kvartalis kasvas euroala majapidamiste tarbimine 0,4%, investeeringud vähenesid 0,5%. Eksport kasvas 1,6% ning import 1%.